Reutersile on EL-i plaane selles vallas kirjeldanud neli teemaga kursis olevat allikat.

Kuigi EL-i juhtide sammud selles vallas on alles algfaasis ja seda algatust võib olla keeruline praktikas rakendada, näitab see areng selgelt, et EL-i hoiak Hiinast pärit tehnoloogia väidetavate ohtude suhtes on karmimaks muutumas.

Samm, mis tõrjuks eemale Huawei ja teised Hiina tehnoloogiafirmad, pälviks kindlasti heakskiidu USA poolt, sest Washington on juba pikemat aega teinud sellel teemal kampaaniat oma liitlaste seas.

Eelkõige on USA seisukohal, et Peking võib Hiinast pärit tehnoloogiat kasutada lääneriikide järel luuramiseks ning vajadusel ka muul vaenulikul viisil.

Huawei ja teised Hiina ettevõtted on sellised süüdistused järjekindlalt tagasi lükanud.

Reutersi allikate sõnul seisneb üks EL-i võimalik meede võimaluses muuta 2016. aastast pärit küberjulgeoleku seadust, mille kohaselt tuleb kriitilise taristuga seotud ettevõtetel täita teatavaid julgeolekunõudeid. Kui lisada kriitilise taristu hulka ka 5G arendustööd, tooks see sisuliselt kaasa olukorra, kus EL-i ettevõtetel oleks keeruline kui mitte võimatu kasutada tehnoloogiat, mis on pärit riigist või ettevõttelt, mida kahtlustatakse spionaažis või sabotaažis.

Võimalikud on ka muud vahendid, näiteks hankeid puudutavate reeglite muutmine vms, lisasid allikateks olnud ametnikud.

Allikad rõhutasid, et sammud ei ole seotud ainult ühe konkreetse firmaga ning teema taustaks on laiem mure Hiinast lähtuvate ohtude pärast.

Huawei pressiesindaja edastas, et ettevõte on oma tegevuses avatud ning pühendunud koostööle Euroopa institutsioonidega, et arendada Euroopa küberjulgeolekut. Kõneisiku sõnul iseloomustab neid püüdlusi ka see, et Huawei avab märtsis Brüsselis küberjulgeoleku keskuse. "Huaweil on küberjulgeoleku vallas puhtad paberid," lisas pressiesindaja.

Hiina Rahvavabariigi valitsus on omakorda teatanud, et neil pole mingit kavatsust lääneriikide vastu luurata ning seetõttu on Hiina ettevõtete turult tõrjumine, näiteks USA ja Austraalia poolt, põhjendamatu.

Sarnase sõnumi edastas Hiina suursaadik EL-i juures Zhang Ming ka 29. jaanuaril toimunud kohtumisel digitaalse ühisturu eest vastutava Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga.

Karmim hoiak Hiina tehnoloogiaettevõtete suhtes on lääneriikides aga reaalsus, sest kuigi Euroopa Liidu ühist poliitikat pole veel välja kujundatud, on vastavaid, Hiina toodete suhtes skeptilisi samme astunud mitmed liikmesriigid või Euroopa ettevõtted juba iseseisvalt. Ühe "äratuskellana" märkisid Reutersi allikad ära ka juhtumi Poolas, kus Huawei töötajat süüdistatakse spionaažis.