"Meil - see tähendab nii Eesti riigiasutusi kui Lääne demokraatiaid laiemalt - on vaja ühist arusaamist sellest, mis see risk on. Meil on vajalik oma reaktsioone liitlastega koordineerida ja minimaalne, mis meil peab paigas olema, on riskijuhtimismehhanismid, mis vähemalt nähtavad riskid ära maandaks," ütles reporti üks autoreid, Kadri Kaska ERR-ile.

Kolmapäeval tutvustatavas ettekandes rõhutatakse, et Hiina poliitilist ja õigusraamistikku ning eraettevõtete ja riigiasutuste koostööd arvestades on küberspionaaž Huawei seadmete abil võimalik, eriti arvestades, et Hiina on üks võimsamaid tegutsejaid kübermaailmas. Seda võimaldab ka Hiina seadus, mis kohustab sealseid ettevõtteid tegema vajadusel oma riigi luureasutustega koostööd.

"Ettevõtete ja riigi suhted põhinevad Hiinas fundamentaalselt teistel alustel kui see, mida Läänes peetakse aktsepteeritavaks. Hiina ei ole teinud saladust oma ambitsioonist kujundada ümber Lääne domineeritud maailmakord," seisab raportis.

"Hiina mõjuvõim laieneb ja seda valdkonnas, mis Eesti-suguse riigi jaoks on kriitiliselt oluline, arvestades tehnoloogiat ja meie digitaalse ühiskonna toimimist tervikuna," ütles Kaska. "Me ei ole harjunud hiinlastest julgeolekukontekstis mõtlema, me oleme kogu aeg mõelnud, et Venemaa on oht meie territoriaalsele terviklikkusele. Aga meie digitaalse terviklikkuse puhul ei ole riigipiiridel mingit suurt tähtsust," lisas ta.

Kaska sõnul on tema, Henrik Beckvardi ja Tomáš Mináriki koostatud raporti põhiline soovitus vaadata Huawei teemat laiemalt kui ainult tehnoloogia aspektist. "Võtame Huawei kui 5G tehnoloogia pakkuja kitsast tehnoloogia-fookusest välja ja tõstame selle laiemasse konteksti. Vaatame, milles tema tänane tehnoloogiline positsioon seisneb, paneme selle Hiina poliitilisse ja seniste küberoperatsioonide konteksti ja vaatame, mis on nende omavaheline seos ja kas seda on," rääkis ta. "Ja vaatame, kui Hiina kohustab oma ettevõtteid luureasutustega koostööd tegema, siis kas siin on mingit tagatismehhanismi, mis annaks Läänel seda kuidagi kontrolli all hoida, takistada või vähemalt aru saada, kui see juhtub - jõuame järeldusele, et väga palju ei ole," tõdes Kaska.

"Kui analüüsida seda, mis hakkab 5G võrkude mõju olema meie ühiskondade ja elutähtsate teenuste kontekstis, siis saab järeldada, et 5G lansseerimist ei saa vaadata lihtsalt tehnoloogilise valikuna ega käsitleda lihtsalt ühe ettevõtja perspektiivist, vaid seda peab vaatama strateegilise otsusena, sest see mõjutab meie tulevikku päris mitmel eri viisil," rääkis Kaska.

Raporti koostajad kutsuvad demokraatlikke lääneriike lisaks ühisele arusaamisele riskijuhtimisest tegutsema ka alternatiivsete tehnoloogiapakkujate leidmiseks. "See tähendab, et me peame omaenda Euroopa tehnoloogiatööstuse arendamist vaatama mitte lihtsalt majandusliku konkurentsivõime või globaalse konkurentsivõime mõttes, vaid peame aru saama, et sellel on ka julgeolekumõõde," rõhutas Kaska.

Lääs peab laiemalt mõistma, mis mõju 5G tehnoloogia pakkuja valikul on, kuidas see potentsiaalselt hakkab mõjutama meie tulevikku, rõhutatakse raportis. "Ehk siis kellest ja mis moodi me ennast sõltuvusse seame," märkis Kaska. "Ja mida me selle jaoks ette võtame, et see sõltuvus ja need mõjud meile võimalikult vähe haiget teeksid," lisas ta. "Kas meil on alternatiivid, kas me oleme suutelised varakult saama teavet ja tuvastama need võimalikud turvanõrkused. Ja mis mehhanismid on meil selle jaoks paigas, et meie ühiskond saaks rahulikult, normaalselt edasi toimida, ilma et see meie tavapärast elukorraldust häiriks," rääkis NATO küberkaitse keskuse teadur.

5G on viienda põlvkonna mobiilsidestandard, mis on mõeldud asendama praegu käigus olevat 4G-standardit. See võimaldab senisest palju kiiremat andmesidet, tehes sellega võimalikuks näiteks niinimetatud asjade interneti. 5G rajamiseks pakuvad lisaks Huaweile seadmeid ka näiteks Ericsson, Nokia ja veel mõni firma, kuid Huawei on neist tehnoloogiliselt kõige kaugemale areenud ning samas edestab teisi madalamte hindadega.