NATO välisministrid kohtuvad ametlikult küll neljapäeval, kuid kolmapäeva õhtul tähistati vastuvõtuga alliansi 70. sünnipäeva, vahendasid ERR-i teleuudised.

Kohtumisel keskendutakse peamiselt Venemaale ja Kertši väina sündmuste tõttu kavatsevad välisministrid vastu võtta terve hulga meetmeid, millega suurendatakse NATO kohalolekut Musta mere ümbruses.

"Mu tugev veendumus on, et peame leidma õige tasakaalu. Peame näitama jõudu - mis tähendab investeerimist sõjalisse võimekusse, õhujõudude suurendamist, võitlusvalmis vägede omamist aga ühendama selle dialoogiga, sest Venemaa on meie naaber. Venemaa on siin, et jääda," selgitas NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

"Venemaa rikub keskmaa tuumarakettide lepet, arendades tuumavõimekusega rakette Euroopas. Lisaks kavatseme rääkida Venemaa agressiivsest käitumisest Musta mere piirkonnas. Me võtame vastu uued meetmed, millega toetatakse lähedasi partnereid Gruusiat ja Ukrainat - suveräänseid riike, kellel on suveräänne õigus valida oma rada," lisas Stoltenberg.

Välisministeeriumi asekantsler Paul Teesalu rääkis, et kõne all on erinevad sõjalise iseloomuga meetmed. "Parem arusaamine sellest, mis Musta mere piirkonnas sünnib, mõningad lisaõppused, lisavahendid, mida Musta mere piirkonda toimetatakse selleks, et NATO julgeolekut just nimelt selles piirkonnas, mis on äärmiselt oluline NATO idatiiva terviku jaoks, ka tugevdada," ütles ta.

Välisministrite kohtumise tähelepanu keskmesse on kerkimas ka Saksamaa kaitsekulutused.

"Saksamaa keeldub kulutamast vajalikku kahte protsenti SKT-st meie ühiskaitsesse. Pärast suurt torkimist nõustusid nad kulutama ainult 1,5 protsenti 2024. aastaks," nentis USA asepresident Mike Pence.

"Kanada ja Euroopa liitlased investeerivad 2020. aasta lõpuks 100 miljardit dollarit lisaraha meie ühiskaitsesse," rõhutas välisminister Mike Pompeo samas.

Samuti on välisministrite kohtumise eel tekitanud suurt vastuolu Türgi otsus osta Venemaalt S-400 õhutõrjesüsteemid. Türgi välisministri Mevlüt Cavusoglu sõnul tehti Vene sõjatehnika ostmise otsus, sest nad ei suutnud kümme aastat osta USA-lt Patriot süsteeme.

"Me üritasime ka teistelt liitlastelt osta. See ei töötanud. Seega, see on Türgi jaoks kiireloomuline vajadus. Me vajame õhutõrjesüsteeme Türki kiiresti," põhjendas ta.

Venemaa tehingu tõttu otsustas USA peatada oma F35 hävitajate müügi Türgile. Cavusoglu aga arvab, et Türgi suudab USA selles küsimuses ümber veenda.