Olles kiitnud Twitteris kaks päeva Washingtonis väldanud kaubanduskõnelusi kui konstruktiivseid ja siiraid, otsustas Trump hoopis teoks teha oma varasema ähvarduse.

"President andis meile korralduse alustada protsessi tariifide tõstmiseks pea kogu ülejäänud impordile Hiinast, mille väärtus on umbes 300 miljardit dollarit," ütles oma avalduses USA kaubandusesindaja Robert Lightizer.

Vaid vähem kui 24 tundi varem oli Washington tõstnud tariife 10 protsendilt 25 protsendile 200 miljardi dollari väärtuses Hiina impordile.

Protsessi üksikasju täpsustakse ja kommenteeritakse esmaspäeval enne lõplikku otsust tariifide osas. Need jõustuvad siiski ilmselt mitte varem kui mõne kuu pärast.

Peking on lubanud vastata vajalike vastumeetmetega.

Varem reedel ütles Trump, et Ühendriikide ja Hiina kaks päeva kestnud läbirääkimised olid siirad ja konstruktiivsed ning arutelud jätkuvad.

Trump märkis, et ta "võib, aga võib ka mitte" tühistada Hiina kaupadele määratud tariifid sõltuvalt sellest, mis tulevaste kõneluste käigus juhtub.

Twitterisse postitatud optimistlikes säutsudes märkis Trump: "Suhted minu ja president Xi (Jinpingi) ja minu vahel püsivad tugevad."

Hiina asepeaminister Liu He lahkus reedel pärast kaks tundi kestnud hommikust arutelu USA ametnikega kaubanduskõnelustelt ning Ühendriigid teatasid, et seekordne kõnelustevoor on läbi. Hiina delegatsiooni juhtiv Liu surus kätt USA kaubandusvoliniku Robert Lighthizeri ja rahandusministri Steven Mnuchiniga ning lehvitas enne minema sõitmist ajakirjanikele. Mnuchini sõnul olid kõnelused konstruktiivsed.

Liu He ütles laupäeval, et kaubanduskõnelused USA-ga pole lagunenud. 

"See, et kõnelustel ei leitud lahendust tariifivaidluses, on kõigest väike tagasilöök," ütles Liu ajakirjanikele Hongkongi telekanali Phoenix TV vahendusel. 

Asepeaministri sõnul on ta ettevaatlik, kuid optimistlik.

Liu vestles ajakirjanikega enne koju sõitmist Washingtonist, kus toimunud kõnelused takerdusid Hiina nõudmise taha, et kaubandusleppes peab olema säte, mis näeb ette USA kehtestatud tariifide esimesena tühistamise.

Liu sõnul ollakse eri meelt ka küsimuses, kui palju kaupu lubab Hiina USA-lt osta, et aidata vähendada USA kaubandusbilansi puudujääki.

Mullu kehtestasid maailma kahe suurima majandusega riiki kahepoolsele kaubandusele 360 miljardi dollari jagu tariife. Washington süüdistab Hiinat katses saavutada tööstuslik liidripositsioon ebaõiglaste kaubandustavade kaudu.

Analüütikud: USA-Hiina vastasseis võib luua maailmas uusi eraldusjooni

Washingtoni ja Pekingi vahel lahvatavad pinged on tekitanud uute üleilmsete diplomaatiliste ja majanduslike eraldusjoonte tekkimise võimaluse ning sellel võivad olla tagajärjed, mis analüütikute sõnul võivad panna riigipeade ette senitundmatud väljakutsed.

Arvestades USA ja Hiina vaidlusi ägenevast kaubandussõjast mõjuvõimu pärast kemplemiseni Lõuna-Hiina merel, "oleme sisenenud jõulise ja pikaajalise USA ja Hiina rivaalitsemise aega", ütles Alice Ekman Prantsuse rahvusvaheliste suhete instituudist IFRI.

"Ameerika Hiina-poliitikas käib paradigma muutus ning sellel on suured tagajärjed maailma kõige tähtsamale kahepoolsele suhtele ning, mis veelgi tähtsa, üleilmsele julgeolekule," ütles Brahma Chellaney New Delhis asuvast poliitikauuringute keskusest.

Selle järelmite eluiga võib osutuda pikaks ning sundida Euroopa, Aasia ja Aafrika riigid mõtlema ümber, kuidas nad kahe teineteisele vastanduva ülivõimuga lävivad.

"Donald Trumpi käe all toimuv suur poliitikamuutus elab tema presidendiajast kauem, sest see peegeldab parteideülest üksmeelt Washingtonis, et varasem Hiinaga proovitud "konstruktiivse lävimise" poliitika on läbi kukkunud," lausus Chellaney.

Trumpi jaoks "oli saatuslik viga Hiina lubamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni 2001. aastal", lausus Jean-François Di Meglio Pariisis asuvast uuringute ja nõustamisfirmast Aasia Keskus.

"Enne seda oli meil Hiina valitsus, mis mängis läänestumise mängu, mille pinnalt ütlesid Ühendriigid ja Euroopa Liit: "Usaldame neid, avame ukse ja anname neile areneva riigi seisuse"," lisas Di Meglio.

"Hiina pidas seda tohutuks võiduks. 2001. aasta oli see aasta, kui tema kaubandusbilansi ülejääk asus plahvatuslikult kasvama ning Hiina valuutareservid võtsid tohutud mõõtmed."

Trumpi sammud pole seni USA majandusel suurt kahju tekitanud, kuid analüütikute sõnul saab USA ja Hiina rivaalitsemise mõju tunda kogu maailmas.

"Hiinlaste alandamine ... tähendab Hiina suunal suure probleemi tekitamist oma mantlipärijatele, sest ta pole Põhja-Korea või mõni muu riik, mida saab ilma suuremate tagajärgedeta sakutada," lausus Di Meglio.

Isegi kui kahe riigi kaubandussõda enam ei paisu, siis on vastasseisuks küpsed mitmed muud valdkonnad. Näiteks Hiina kasvav tehnoloogiline jõud, eriti 5G mobiilivõrkudes.

Pinget hoiab peal ka Aasiat, Aafrikat ja isegi Euroopat hõlmav Pekingi suur taristu- ja kaubandusprojekt "Vöö ja tee algatus".

Samas ütlesid uudisteagentuuriga AFP vestelnud analüütikud, et Ameerika poliitikateadlase Graham Allisoni välja pakutud "Thukydidese lõksu" stsenaarium pole kuigi tõenäoline.

"Thukydidese lõks" viitab mõttele, et tõusev riik tekitab end olemasolevas süsteemis sisse seadnud riigis hirmu, mis päädib riikidevahelise sõjaga.

Siiski rõhutasid analüütikud, et USA ja Hiina vastasseis sunnib teisi riike liikuma tundlikumal geopoliitilisel malelaual ettevaatlikumalt.

"Pikas vaates on võimalik näha kahe rivaalitseva pooluse" ja "kahe erineva globaliseerumise vormi" tekkimist, lausus Ekman.

"Rahvusvaheliste suhete polariseerumine kutsuks esile uut moodi võistluse taristuvõrkude, standardite, rahvusvaheliste institutsioonide ja muu sellise pärast," lausus ta.

Di Meglio lisas, et Hiina hankeid võita lootvad Euroopa firmadele võidakse öelda, et nad peavad välja vahetama tundlikud tehnoloogiad või seadmed, mida saaksid hiljem kasutada Ameeriklased.

"Kujutage ette selle juhtumist telefonide, autode või muude tööstusharude vallas. See lõhestaks maailma piki eraldusjooni, mida me ei suuda ette näha. Kas need tekiksid Saksamaal? Kesk-Euroopas? Kesk-Aasias?" küsis ta.

Sisuliselt tähendaks see, et riigid on sunnitud valima kas USA või Hiina vahel.

"Teistele riikidele oleksid saadaval valikuvõimalused, mida mõjutaksid nende poliitilised eelistused, nende geograafiline lähedus ning majanduslikud haavatavused nende kahe riigi suhtes," lausus Ekman.