Paavo Nõgene: õllekärud on tagasi ({{commentsTotal}})

Soome turistid alkoholi ostmas Tallinnas.
Soome turistid alkoholi ostmas Tallinnas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Pärast alkoholiaktsiisi langetamist on Soome turistidel taas tekkinud motivatsioon Eestist midagi kaasa osta, rääkis ERR-ile Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene. Samas peaks riik eesotsas EAS-iga tegema sihipärast turunduskampaaniat nii Soomes, Rootsis kui Saksamaal, et meelitada siia turiste, kes on maksujõulisemad ega piirduks vaid Tallinnaga.

Kui vaadata statistikat võrreldes möödunud aastaga, siis üldpilt on päris rõõmustav. Aga ikkagi: Soomest on tulnud 15 protsenti vähem ööbijaid kui mullu. Mis Teie kui laevafirma juht arvate – mis on peamine põhjus?

Paavo Nõgene: Nägime nii aprillis kui mais, et soomlastest majutatute arv nii Tallinnas kui Eestis oli 20 protsenti väiksem kui eelmisel aastal. Kui vaadata esimesi andmeid juunikuu kohta, siis juunis on reisijate arv Tallinna-Helsingi liinil mõnevõrra suurem kui eelmise aasta juunis.

Aga tõsi ta on, et soomlastest reisijate arv on languses ja seda kompenseerivad teised turud, eelkõige Aasia. Mis on selle võimalikud põhjused – eks sellest on palju räägitud. Ühelt poolt on Eestis väga palju käidud ja Eesti peab hakkama muutma end atraktiivsemaks, rääkima, mida Eestis tegelikult teha saab.

Mina kutsuksin üles EAS-i ennekõike – kui mõnel meie lähinaabril on ette näidata mõni hea asi, siis ei tasuks häbeneda seda üle võtta. Me oleme märganud, et Läti on juba mitu aastat järjekindlalt ja põhjalikult reklaaminud, mida on Lätis võimalik teha, mida külastada, tellides vahelehe suuremate ajalehtede vahel. Mina pakkusin selle idee EAS-ile välja, et koostada väga põhjalik ajaleht, mis ilmuks Soome, Rootsi ja miks mitte ka Saksamaa suuremate päevalehtede vahel, kus tõesti tutvustatakse Eestit laiemalt, sest Eestis on väga palju vaadata.

Ma arvan, et põhiline sõnum, millega soomlased taas Eestisse meelitada, on meelitada nad Tallinnast väljapoole, tutvuma sellega, mis on meil Lõuna-Eestis, Ida- Virumaal ja teistes kaunites paikades Eestis. Selline heas mõttes sisuturundus, millega minnakse soomlase koju läbi tema igapäevase ajalehe, kus vahel on Eestit tutvustav erileht, võiks olla see, mis paneb soomlased mõtlema ja avastama, mida on Eestis veel võimalik näha peale Tallinna.

Ma tean, et see on takerdunud meediaagentuuuri valimise hankevaidlustesse. EAS võiks juba täna hakata ettevalmistama jõuludeks ja uueks aastaks analoogset asja, et ei saaks jälle juhtuda, et mingid hankevaidlused takistavad EAS-il tellida sisukaid turundusmaterjale teistesse riikidesse.

1. juulist langes alkoholiaktsiis Eestis ja ka Lätis. Kui palju võiks see teile reisijaid juurde tuua?

Juulist detsembrini sõidavad Tallinna-Helsingi vahet kolme firma laevad, millega tehakse umbes kolm miljonit reisi. Suurel osal nendest inimestest tekib nüüd taas motivatsioon midagi kaasa osta. Meie oleme selle nädala jooksul näinud hüppelist kaasaostmise kasvu. Piltlikult öeldes – tagasi on õllekärud ja väga mahukates kogustes.

Ükskõik, kas aktsiisi langetus toob juurde uusi turiste või käivad need, kes käivad siin nii ehk naa, neil on tekkinud jälle motivatsioon Eestist rohkem kaupa kaasa osta. Osa inimesi, ma tean, tulid Eestisse juba esimesel nädalal vaatama, mis on hindadega muutunud. Ja nad käivad ju siin ka restoranides, kasutavad muid teenuseid, osa neist jääb siia ka ööbima. Kindlasti on see laiem maksude kogum, mis aktsiisi langetamise tagajärjel põhjapiirilt Eestis riigi eelarvet toetama hakkab.

Tallinna ja Helsingi vahel on üks maailma tihedamaid reisiliiklusi. Kas siin oleks ruumi ka väiksemale, Lindaliini tüüpi firmale, kes hakkaks väiksemate laevadega inimesi vedama?

Eks konkurents paneb kõik paika. Tänapäeval tehnoloogia areneb nii palju edasi, et väiksema laeva hoolduskulud võivad olla proportsionaalselt oluliselt suuremad kui kaasaegse suure laeva hoolduskulud ja väike laev ei pruugi end ära majandada. Seda me nägime paar aasta tagasi, kui Viking Line pani Tallinna-Helsingi vahele käima katamaraani. Tegelikult see avaldas meie hinnangul nende majandustulemustele negatiivset mõju, mitte positiivset.

Tallinki Megastar – mis mahutab 2800 inimest ja kasutab kõige keskkonnasõbralikumat kütust, mida merel üldse kasutada saab ehk LNG gaasi – selle opereerimise kulud on märkimisväärselt optimaalsemad kui mõne väiksema laeva kulud.

Oluliselt on kasvanud vene ja saksa ja ka rootsi turistide huvi Eesti vastu. Täpselt tänasest on Venemaale minekul teine viisarežiim – Venemaa ei anna välja enam ühekordseid viisasid, kui juba inimene saab viisa, võib ta seda kasutada kuus kuud. Kas see ei meelita teid mõttele ka Peterburi suunas laev käima panna?

Rootsi turistide arv majutusasutustes kasvas tegelikult ainult neli protsenti. Rootsi on väga suur turg ja väga maksujõulise kliendiga turg, aga kõige keerulisem turg, kust meelitada reisijat reisima, sest tohutult palju on erinevaid reisimisvõimalusi. Rootsi on sama oluline nagu Soome – lähinaaber, kellega võiks põhjalikumalt tegutseda.

Toon esile ka Saksamaa, sest meie nägime eelmisel aastal oma liinidel Saksa turisti kasvu kolmandiku võrra. Sakslastele pakub huvi, mis Eestis, Lätis, Leedus toimub. Kui EAS suudaks kokku panna erilehe ja ilmutada selle Soome, Rootsi ja Saksa suuremate päevalehtede vahel, siis viiks see Eestit nendele inimestele lähemale.

Mis puudutab Venemaad ja Peterburi, siis Talllink on Peterburi vahet sõitnud, aga see sõit jäi lühikeseks, kuna tolliregulatsioonid on ühed reisijatele ja teised, mis kehtivad autoga reisijatele, on üsna keerulised. Aga loomulikult me jälgime, ja kui trend muutub ja meil tekib kindlus, et me suudame opereerida seda liini majanduslikult efektiivselt ja teiselt poolt hoida seda ka ajakavas, siis võib-olla ühel hetkel tuleb see ka kõne alla.

Tallinki poole on Venemaalt pöördutud huviga, et kas me oleksime valmis tegema uusaasta tšarterreise sinna kanti, aga need pole tänaseks resultaadini jõudnud. Aga kindel on, et Peterburi on atraktiivne sihtpunkt nii rootslastele, soomlastele kui eestlastele.

Aastaid tagasi käis laev ka Travemündesse Tallinnast ja on üritatud ka käivitada liini, mis viiks Soomest Saksamaale, see reis võtab küll mitu päeva aega. Kas need mõtted on maha maetud laevafirmadel, et saaks laevaga sõita Soomest või Eestist Saksamaale?

Tegelikult saab, aga saab cargo-laevadega, mitte reisilaevadega. Laevaga sõitmine Saksamaale on täna ikkagi minevik, muud ühendused on nii head. Kui keegi soovib oma autoga sõita Saksamaale, siis need võimalused on täna olemas, läbi Rootsi Taani ja sealt edasi.

Kui Te Tallinna kontorist välja vaatate, siis näete seal peaaegu rusudes Linnahalli. Kas Tallinkil pole huvi selle vastu, sest linn otsib taaskord erainvestorit, kes võiks selle korda teha ja kasutusele võtta?

Tallinnki suuromanik Infortar on kunagi teinud ettepaneku Linnahalli kordategemiseks – ma usun, et kui seal võiks olla ka linnapoolne huvi erainvestorit kaasata ja arutatakse asju läbi, siis oleks mingid asjad võimalikud, aga kindlasti on seal palju detaile, mis vajavad läbi rääkimist.

Selleks, et seda maja erakapitalil tulevikus ka ülal pidada, selleks on vaja väga palju toetavaid arendusi ka Linnahalli kõrvale. Puhtalt see, et sinna sisse teha kontserdi- ja konverentsisaal, sellega ära ei majanda.

Ma tean, et 10-15 aastat tagasi oli Infortar huvitatud Linnahalli ostmisest. Toona seda tehingut ei tehtud. Eks näis, milliseid investoreid Tallinn otsima hakkab. Neile on ju teada, et Infortar on huvitatud olnud. Kas võiks jõuda ka konkreetse tehinguni, seda ma ei oska täna Infortari eest öelda.

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: