Türkmenistan on isolatsiooni ja juhikultuse tõttu võrreldav ehk ainult Põhja-Koreaga, kuid hoolimata sellest on paljud välisfirmad ja valitsused soovinud riigis gaasiäri ajada. Hinnanguliselt kuulub 5,6 miljoni elanikuga Türkmenistanile umbes 10 protsenti kogu maailma maagaasivarudest, kuid sellest hoolimata on riik hetkel tõsises majanduskriisis, kirjutab Guardian.

Samal ajal paistab riigijuht silma ülimalt luksusliku elustiiliga ning riigimeediat täidab groteskne propaganda.

"Näljahädale ja hüperinflatsioonile reageeritakse seal üha ulatuslikuma inimõiguste rikkumise ning inimeste igapäevaellu tungimisega," kirjutatakse Briti mõttekoja raportis.

Raporti autor Adam Hug märkis, et Türkmenistan on repressioonide poolest piirkonna kõige hullem riik ning välisinvestorid peaks pikalt järele mõtlema, kas tasub end sellise režiimiga siduda.

Rahvusvahelises meedias on president Berdõmuhammedov pälvinud tähelepanu eelkõige kummaliste propagandavideotega, kus teda näidatakse kui multitalenti ja kaasaegset renessanssiinimest. Tüüpiline õhtune uudistesaade sisaldab näitaks videolugusid sellest, kuidas riigipea sõjalistel õppustel imelisi relvakäsitsusoskusi demonstreerib või mõne uue enda kirjutatud muusikapalaga üles astub. Kõikjal saadavad presidenti ka truualamlikult aplodeerivad ametnikud ning juubeldavad poolehoidjad. Propagandakomplekti kuuluvad ka riigipea kullast ratsamonument ning hulgaliselt aunimetusi, sealhulgas näiteks rahvusliku hobusearetaja tiitel.

Välispoliitika eksperdid aga märgivad, et mujal maailmas groteskset huumorit pakkuv isikukultus varjab tegelikult riigi palju süngemat poolt - repressioone ja süvenevat majanduskriisi, mida aga välisinvestorid kipuvad sageli ingnoreerima.

Näiteks eelmisel külastas pealinn Ašgabati uroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kes avas seal EL-i diplomaatilise esinduse ja jättis oma sealsetes sõnnavõttudes olukorra inimõiguste vallas mainimata. Ka Suurbritannia on oma diplomaatilistes sammudes seadnud esikohale kaubanduse elavdamise Türkmenistaniga.

Hollandis paikneva sõltumatu uudisteportaali turkmen.news juht Ruslan Mjatjev tunnistas, et suuremal osal Türkmenistani elanikest pole mingeid illusioone kodumaal valitseva olukorra suhtes, kuid samas prognoosis ta, et lähiajal mingeid suuremaid protestiakti aset ei leia. tema sõnul otsustavad inimesed, kellel see võimalik on, pigem kodumaalt lahkuda.

"Mingit opositsioonijuhti ei ole ning kui ka oleks, poleks tal praktilist võimalust muu maailma internetist ära lõigatud riigis rahvaga suhelda," selgitas ta, et ainsaks võimalikuks muutuseks võib mingil hetkel olla paleepööre, kui senise eliidi esindajad peaksid viimaks Berdõmuhammedovile selja pöörama.

Näiteid, kuidas Berdõmuhhamedov kodumaa meedias kajastamist leiab:

Riigimeedias on Türkmenistani president esinenud korduvalt enda kirjutatud muusikapaladega. Ka on ta võitnud tähtsa kodumaise laulukonkursi. Siin riigipea ise oma laulu esitamas.

Samuti on ta lasknud muusikal kõlada valijate ning töötajatega kohtudes.

President laulmas 8. märtsi puhul. 

Musitseerimas koos noorte sugulastega.

President laulmas rahvale oma BMW aknast.

President autoga "driftimas".

Berdõmuhammedov sõidutamas vana Volgaga Venemaa peaministrit Dmitri Medvedevit.

Berdõmuhammedov võtab sageli osa sõjaväeõppustest, kus ta demonstreerib jõuametkondade juhtidele, kuidas õigesti tuli- ja külmrelvi käsitseda. 

Veel osalemist õppustel. 

Lasketiirus jalgrattal.

Türkmenistani president näitas ministritele, kuidas korvpalli mängida. 

President alustas raamatu kirjutamist ning paitas kutsikaid ja hobuseid.

Üle-eelmise aasta oktoobri alguses kinkis Berdõmuhammedov hilise sünnipäevakingitusena Venemaa presidendile Vladimir Putinile Türkmenistanis aretatud koera kutsika. 

Üle-eelmise aasta oktoobris pälvis Berdõmuhammedov taas ülemaailmset (sotsiaal)meediatähelepanu, kui riigitelevisioonis näidati seda, kuidas ta käis tõutäku seljas ratsutades vaatamas ehitustöid pealinn Ašgabatis.

Kriitikute arvates meenutas videoklipp stseene Sacha Baron Coheni komöödiast "Diktaator" ning oli järjekordseks näiteks autoritaarsest isikukultusest maagaasi ja nafta poolest rikkas endises liiduvabariigis. 

Tavapärane kohtumine jõuametkondade juhtidega.