Erakonna liikmetel on oma valimissedeli tagasitoimetamiseks aega Eesti aja järgi kella 19-ni, vahendas BBC.

Konseratiivse Partei juhiks ja peaminister Theresa May mantlipärijaks pürgivad praegune välisminister Jeremy Hunt ja endine välisminister Boris Johnson. Viimast peetakse selgeks favoriidiks, kuid samas on tal ka oma erakonnas tuliseid vastaseid.

Parteikaaslastest kriitikuid häirib kõige rohkem Johnsoni lubadus lahkuda 31. oktoobriks Euroopa Liidust iga hinnaga ehk tema valmisolek viia ellu nn leppeta Brexit. Leppeta Brexitit on nii kriitikud kui ka paljud analüütikud pidanud halvimaks variandiks, mis võib tuua kaasa tõsiseid tagasilööke nii majanduses kui ka mujal.

Pühapäeval teatas näiteks senine rahandusminister Philip Hammond, et tema ei kavatse Johnsoni valitsuses kaasa lüüa ning ta ei välista ka sellise valitsuse umbusaldamist. Varem oli sarnasest tagasiastumissoovist teatanud justiitsminister David Gauke. Esmaspäeval teatas tagasiastumisest ka asevälisminister Alan Duncan.

Eelmisel nädalal kiitis Briti parlament heaks ka meetmed, mis takistavad tulevasel peaministril leppeta Brexiti läbisurumiseks parlamendi tööd peatada.

Johnson ise aga kirjutas pühapäeval ajalehes Daily Telegraph, et 31. oktoobriks on võimalik EL-iga lepe sõlmida, kui "riik oma missioonitunde uuesti üle leiab". Ta soovitas pessimiste ignoreerida ning leidis, et kui on võimalik inimene Kuu peale saata, siis on võimalik ka Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahelise piiri asjus kokkuleppele jõuda.

Esmaspäeva õhtul jõuavad lõpule ka liberaaldemokraatide uue juhi valimised. Senise esimehe Vince Cable'i mantlipärijaks pürgivad asejuht Jo Swinson ja endine energiaminister Ed Davey. Erinevalt peamisest opositsioonierakonnast ehk Tööparteist, mida räsivad sisetülid ja ühtse Brexiti-seisukoha puudumine, on liberaaldemokraadid erakonnaks, mis soovib Ühendkuningriigi jätkamist Euroopa Liidus.