Johnson saabub aadressil Downing Street 10 asuvasse valitsushoonesse oma eelkäijalt Theresa Maylt ametit üle võtma kolmapäeva õhtupoolikul, Eesti aja järgi kella 18 paiku, vahendasid Guardian ja BBC.

Enne seda käis Johnson audientsil kuninganna Elizabeth II juures Buckinghami palees. Kuninganna andis Johnsonile oma heakskiidu valitsuse moodustamiseks.

Johnsoni teekonda Buckinghami palesse püüdsid takistada Greenpeace'i kliimaaktivistid, kes tahavad, et Johnson hakkaks tegelema kliimakriisiga, luues kliima ja looduse hädaolukordade eelarve ja loobudes Heathrow' lennujaama kolmanda lennuraja ehitamisest.

Boris Johnson arrives at Buckingham Palace, where he will be officially appointed UK PM by the Queen

Live updates: https://t.co/WK9cAm5PAZ pic.twitter.com/vPwEQrpbAo

— BBC Politics (@BBCPolitics) July 24, 2019

The Queen received The Right Honourable Boris Johnson MP in an Audience this afternoon and requested him to form a new Administration. https://t.co/WMFksFMo4S pic.twitter.com/mngEVnxm8X

— The Royal Family (@RoyalFamily) July 24, 2019

Pictures from inside 10 Downing Street show Boris Johnson entering for the first time as UK prime minister

Live updates: https://t.co/4i9M5LuMCP pic.twitter.com/67BeK3M5Fu

— BBC Politics (@BBCPolitics) July 24, 2019

Enne peaministrikoha ametlikku üleandmist pidas Johnson ka Downing Streeti hoone ees kõne, hoonesse sisenes ta juba peaministrina.

Johnson lubas kõnes, et ta on tugev liider. "Minu töö on teid, rahvast teenida," rääkis ta.

Johnson ütles, et ta teeb kõik, mis tema võimuses, et asuda kohe võitlema sotsiaalhoolekandes ja hariduses olevate probleemidega. Ta lubas, et võtab isiklikult vastutuse.

Johnson lisas, et Suurbritannia lipp esindab vabadust: kõnevabadust, õigusriiki ja demokraatiat. "Sellepärast me astume Euroopa Liidust 31. oktoobril välja," märkis ta.

Peaminister ütles, et EL-ist lahkumine oli brittide põhimõtteline otsus, kuid ta tahab, et juba Suurbritannias olevad inimesed tunneksid end selle riigi osana.

Johnson edastas Euroopa Liidule sõnumi, et ta tahab leppega Brexitit, kuid on valmis lahkuma ka leppeta. "Mitte, et me tahame sellist tulemust, aga selge mõistus ütleb, et selleks tuleb valmis olla," lisas ta.

Tema sõnul on Suurbritannia valmis igasuguseks tulemuseks.

"Jah, tuleb raskusi, kuid kui on üldse miski, mis on vähendanud ettevõtete kindlustunnet, siis mitte need otsused, mida me oleme teinud, vaid meie keeldumine otsuseid teha," rääkis ta.

Kõnes tunnustas Johnson oma eelkäijat Theresa Mayd meelekindluse ja kannatlikkuse ning tema teenistuse eest. Ta lisas, et vaatamata May jõupingutustele näevad pessimistid jätkuvalt Suurbritanniat 2016. aasta vaidluste vangina.

"Seega, ma seisan täna teie ees, et öelda teile, Suurbritannia rahvale, et need kriitikud eksivad - kahtlejad, hukkamõistjad, mornitsejad eksivad jälle," ütles peaminister.

Pärast ametisse asumist peaks Johnson tegema teatavaks ka isikud, kes asuvad tema valitsuses olulisematele ministrikohtadele. Näiteks peaks saama selgeks, kellest saavad Johnsoni valitsuses rahandusminister ja siseminister.

Jeremy Hunt, kes oli Johnsoni peamine rivaal äsjastel parteijuhivalimistel, võib mõnede allikate kohaselt isegi välisministri ametis jätkata. Väidetavalt käivad sellel teemal veel läbirääkimised. Samas teised allikad on kinnitanud, et Johnson on põhimõtteliselt vastu Hunti jätkamisele.

Johnsoni meeskond on andnud teada, et uus valitsus peab peegeldama "moodsat Britanniat" ehk ministrikohtadele asub rohkem naisi ja rahvusvähemuste esindajaid.

Hulk May-aegseid ministreid lahkus ametist

Hulk seniseid ministreid andis juba kolmapäeval teada, et nad oma ametis ei jätka.

Teiste hulgas teatas ametist lahkumisest ettevõtlusminister Greg Clark, rahvusvahelise kaubanduse minister Liam Fox, kaitseminister Penny Mordaunt, haridusminister Damian Hinds, transpordiminister Chris Grayling, elamumajanduse minister James Brokenshire, Põhja-Iiri minister Karen Bradley, immigratsiooniminister Caroline Nokes, kultuuriminister Jeremy Wright, šoti minister David Mundell, ka välisminister Jeremy Hunt.

Samas ei ole selge, kas nad lahkusid omal soovil või ei taha Johnson neid enda valitsusse. Hunt siiski märkis, et Johnson temale pakkus valitsuses jätkamist, kuid tema ise seda ei soovinud.

Juba varem teatas ametist lahkumisest näiteks rahandusminister Philip Hammond ja justiitsminister David Gauke, samuti May kantseleiülem David Lidington.

Out so far

Lidington
Hammond
Mordaunt
Gauke
Hinds
Fox
Clark
Grayling
Brokenshire
Stewart
Bradley

— Nick Eardley (@nickeardleybbc) July 24, 2019

Johnson nimetas uued ministrid

Boris Johnson nimetas kolmapäeval juba ka uusi ministreid. Valitsuse võtmerollid said juhtivad Brexiti pooldajad.

Dominic Raabist saab välisminister ja Priti Patelist siseminister. Sajid Javid saab rahandusministriks. Uus kaitseminister on Ben Wallace.

Liz Truss saab rahvusvahelise kaubanduse ministriks.

Senine Brexiti-minister Steve Barclay ning terviseminister Matt Hancock säilitavad oma ametikoha.

Johnson annab ülevaate Brexiti-plaanidest

Neljapäeval ootab Johnsonit ees aga ülesastumine alamkojas, kus ta peaks andma ülevaate Brexiti-plaanidest.

Sarnaselt Mayle on ka Johnsonil väga napp, kahe häälega parlamendienamus, mis on saavutatud Põhja-Iirimaa unionistidest rahvasaadikute abiga. Augustis ühes Walesi valimispiirkonnas toimuvate vahevalimiste järel võib see enamus kahaneda lausa ühe hääle suuruseks.

Samal ajal on Konservatiivse Partei hulgas piisavalt neid rahvasaadikuid, kes pole Johnsoniga rahul, kes on vastu tema poolt võimalikuks peetud leppeta Brexitile ning kes võivad äärmuslikes oludes ühineda Johnsoni võimaliku umbusaldamisega. Tuntumateks sellisteks saadikuteks on näiteks senine rahandusminister Philip Hammond ja senine justiitsminister David Gauke, kes Johnsoni võidu puhul juba ise ameti maha panid. Samuti ei saa välistada, et Põhja-Iirimaa unionistidel on mitmeid tingimusi, mille täitmata jätmise puhul on nad valmis Johnsoni valitsuse toetuseta jätma.

Eelmisel nädalal kiitis Briti parlament heaks ka meetmed, mis takistavad tulevasel peaministril leppeta Brexiti läbisurumiseks parlamendi tööd peatada.

Johnson ise on öelnud, et tema peamisteks eesmärkideks on Brexiti teostamine, riigi ühendamine ja Tööpartei juhi Jeremy Corbyni võimule pürgimise peatamine.

Europarlamendi komisjon hoiatas leppeta Brexiti ohu suurenemise eest

Euroopa Parlamendi Brexiti-komisjon hoiatas, et Boris Johnsoni asumine Suurbritannia valitsusjuhi kohale suurendab leppeta Brexiti ohtu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Liidu Brexiti-läbirääkija Michel Barnier'i sõnul Theresa May allkirjastatud lahkumisleppe üle uusi kõnelusi ei tule. Johnson on aga nõudnud lahkumisleppest Iiri kaitsemeetme kõrvaldamist, millega Euroopa Liit ei nõustu.

Brexiti-komisjon õnnitles Johnsonit, kuid hoiatas, et tema väljaütlemised on suurendanud Suurbritannia leppeta liidust lahkumise ohtu.

Komisjon tuletas Johnsonile meelde, et lahkumisleppeta ei tule ka üleminekuperioodi.