Väikese Martini juhtumi tõttu lastekaitsetöölt kõrvaldatud ametnik on samal leival tagasi ({{commentsTotal}})

Väikese Martini tädil puudus seaduse järgi õigus vaidlustada kohtuotsust, mis määras eestkostjaks linnaosavalitsuse. Uus seadus laiendas nende inimeste ringi, kes saavad eestkostet puudutavaid kohtumääruseid edasi kaevata.
Väikese Martini tädil puudus seaduse järgi õigus vaidlustada kohtuotsust, mis määras eestkostjaks linnaosavalitsuse. Uus seadus laiendas nende inimeste ringi, kes saavad eestkostet puudutavaid kohtumääruseid edasi kaevata. Autor/allikas: Erakogu

Tallinnas lastekaitseametnikuna vigu teinud inimene, kelle pealinn ametist kõrvaldas, teeb nüüd sama tööd Viimsi vallas. Vallajuht kinnitab, et tihedas konkursisõelas jäi peale just Karin Kuslap, kes läbis ka taustakontrolli, ehkki senise töö puudujäägid dokumenteerinud sotsiaalkindlustusametiga vald ühendust võtnud ei ole.

Üle aasta pealinna turvakodude vahet pendeldanud väikese Martini (nimi muudetud - toim) vintsutuste taga oli peamiselt kaks Mustamäe lastekaitseametnikku: linnaosa lastekaitse talituse juhataja Monika Reini ja spetsialist Karin Kuslap. Mustamäe lastekaitse talituse tegevuse analüüsimiseks tellis sotsiaalkindlustusamet aasta tagasi auditi, mis tuvastas töös jämedaid vigu. Seejuures ei vaadeldud vaid üht juhtumit. Selle tulemusel kaotasid nii Kuslap kui Reini lastekaitseametnikuna töö ning toonane Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder kinnitas, et Kuslap lastekaitse valdkonnas enam töötada ei saa.

Tallinnas Kuslap enam lastekaitsetööd ei teegi. Alates sellest nädalast on Kuslap ametis Viimsi valla lastekaitsespetsialistina. Seejuures pälvis ta ametikoha tihedas konkursisõelas ning läbis edukalt ka taustakontrolli. Iseasi on, kuidas Viimsi vald taustakontrolli tegi.

Viimsi vallavanem Laine Randjärv (RE) ütles ERR-ile, et ta isiklikult värbamisega ei tegelnud, vaid usaldas ametnikke, kes Kuslapi välja valisid. Seda, et Tallinn ei võimaldanud Kuslapil lastekaitse valdkonnas enam töötada, Randjärv ei teadnud.

"Sellele kohale oli suur konkurss, paljusid inimesi arutati väga pikalt, kes sõelale jäid. Tean, et valikuprotsess oli pingeline, mitmetega tehti intervjuusid ja valikukomisjon otsustas selliselt. Usun, et need inimesed, kes on ta välja valinud, on seda põhjalikult kaalunud. Taustakontroll oli valikukomisjoni poolt tehtud," kinnitas Randjärv.

Randjärv ütles, et sotsiaalkindlustusameti auditiga ta kursis ei ole, ent lisas, et nii, nagu iga töö puhul, kehtib ka Kuslapile katseaeg. Täpsemat infot soovitas ta küsida valikukomisjoni kuulunud sotsiaalküsimuste eest vastutavalt abivallavanemalt Annika Vaiklalt ning sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhatajalt Kairi Avastult.

Avastu aga jäigi ERR-ile tabamatuks ning Vaikla otsustas pärast esialgset lubadust anda suuline kommentaar, suunata vastamine hoopis valla avalike suhete juhile Rain Uusenile, mida too tegi kirjalikult.

"Ametikohale kandideeris ja nõutud dokumendid edastas kuus kandidaati. Tööintervjuud toimusid nelja valitud kandidaadiga. Konkursi komisjoni otsuse kohaselt osutus valituks Karin Kuslap. Tema haridus, oskused ja pädevus vastab nõuetele ja võrreldes teiste kandidaatidega oli ta komisjoni liikmete ühehäälse otsuse tulemusel parim valik ja ta saab oma tööga kindlasti hakkama eesmärgipäraselt," kirjutas Uusen.

Vald Kuslapile taustakontrolli tehes SKA-ga ühendust ei võtnud ega avaldanud soovi ka nende koostatud auditi järeldustega tutvuda. Põhjalikumast taustakontrollist hoidumist põhjendas Uusen sellega, et isikuandmete töötleja ehk siinkohal Viimsi vald peab seaduste kohaselt järgima minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet, st koguma ja kasutama isikuandmeid minimaalselt vajalikus mahus, arvestades andmetöötluse eesmärki.

Küsimusele, kas värbajad olid kursis Kuslapi varasemate probleemidega lastekaitsetöös, millest ka ERR kirjutanud on, Uusenilt vastust ei tulnud.

"Kandidaadi taustauuringuks küsisime kandidaadilt nõusoleku. Viimsi vallavalitsuse personaliosakond tegi värbamisprotsessi käigus taustauuringu Karin Kuslapi eelnevalt juhilt ja saime positiivse tagasiside. Avalikes infokanalites, mida saime taustauuringuks kasutada, ei leidunud ühtegi dokumentaalset tõendit või viidet, et Karin Kuslap ei või lastekaitsespetsialistina töötada," teatas Uusen. "Meil oli tehtud taustauuring ja polnud põhjust täiendavaid kooskõlastusi ja andmeid koguda."

Tõepoolest, seaduslikku takistust Kuslapil lastekaitsetööd ka edaspidi teha ei ole. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) järelevalvetalituse nõunik Kersti Kask ütles ERR-ile, et nemad ei saa keelata inimesel valdkonnas alatiseks töötamist. "Seda võib keelata ainult kohus."

Kas aga vald peab vajalikuks Kuslapi tööle järelevalvet teha või kuidas kavatseb tööandja tagada selle, et töötaja edaspidi lastekaitsetöös vigu ei teeks, jättis Viimsi vald samuti vastamata.

Kas Kuslap sobib varasemate juhtumite valguses lastekaitsetööd tegema, ei kiirusta SKA hindama.

"Kuna kõiki selliseid juhtumeid menetletakse kollektiivi põhjal, ei tehta järelevalvet inimese-, vaid juhtumipõhiselt. Järelevalve jooksul vaadati läbi kõik juhtumi käigus tehtud otsused. Selle konkreetse juhtumi puhul oli olulisi puudujääke. Ent need puudujäägid ei olnud seotud ainult ühe inimese ainuotsustega, vaid terve tiimi otsustega ning töökorraldusega üldisemalt," ütles Kask.

"Oluline on meeles pidada, et lastekaitsetöötajad tegutsevad meeskonnana. Usume, et toetava tiimi olemasolul, kus töötajat koolitatakse ja tema töömeetoditega tegeletakse, tuleb inimesele anda võimalus," lisas Kask.

SKA mullune audit kontrollis, kuidas on Mustamäe linnaosavalitsuse lastekaitsetöö korraldatud ning kas see vastab õigusaktidele. Ühtlasi analüüsiti kolme lapse perest eraldamise juhtumi põhjal lastekaitseametnike tööd pere ja lastega ning selgus, et puudusi oli mitmeid.

Audit võttis Mustamäe lastekaitsjate töö kokku järgmiselt: last mõjutavate otsuste kavandamisel või vastuvõtmisel ei selgitatud välja lapse huve, juhtumikorralduslik töö ei olnud piisav. Samuti ei hinnatud vaadeldud lugudes lapse abivajadust enne abimeetmete kohaldamist. Abi andmine ja tegevuste dokumenteerimine ei olnud õigeaegne, piisavalt isikukeskne, vajaduspõhine ega terviklik.

Ka väikese Martini lõpuks tema tädi perre eestkostele mõistnud kohtunik Geete Lahi andis Mustamäe lastekaitsjate tööle toona hävitava hinnangu: kohtuniku sõnul andsid nad eksitavat infot ja ületasid seadusest tulenevaid volitusi, võttes endale sisuliselt kohtuniku rolli.

Karin Kuslap andis Martini tädi perele eksitavat infot, väites, et eestkostet pakkuvas peres ei või kasvada üle nelja lapse, samuti hindas ta poisi sugulaste pere Martini kasvatamiseks ebasobivaks.

Mustamäe lastekaitseametnikud püüdsid pisipoissi kuni viimase hetkeni võõrasse perre adopteerida, kuni tuli kohtuotsus, mis määras lapse eestkostjaks tema täisealiseks saamiseni tädi pere, mida viimane oli aasta aega erinevates kohtuastmetes taotlenud. Seejuures tuli kohtuotsus õnneliku juhusena vaid mõni tund enne seda, kui Mustamäe linnaosavalitsus andis pere selja taga nõusoleku poisi lapsendamiseks võõrasse perre.

Selle auditi tulemusel pidi Mustamäe linnaosavalitsuse lastekaitsetalitusest lahkuma neli inimest, kes enam linnasüsteemis ei tööta. Samuti korraldas linn lastekaitse töö ümber, et edaspidi oleks ametnike tegevus läbipaistvam ja kontrollitavam.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: