"Kõige kõrgem fikseeritud kiirgustase intsidenti päeval 8. augustil oli 1,78 mikrosiivertit, mis on võrreldav hambaröntgeni ajal saadud kiirgustasemega," vahendas Meduza Karpovi sõnu tuumakatsetuste keelu leppe (CTBT) komisjoni istungil.

Karpov rõhutas, et plahvatus ei toonud kaasa radioaktiivsete ainete liikumist üle riigipiiride. "Mingi ökoloogilise katastroofiga, millest üritavad rääkida mõned meediaväljaanded, pole tegu ei intsidendi piirkonnas ega ka selle piiridel," lisas ta.

Vene diplomaat ütles, et Arhangelski oblastis toimunud plahvatus on seotud relvaga, mida Venemaa hakkas arendama pärast seda, kui USA 2002. aastal lahkus 1972. aastal sõlmitud raketitõrjelepingust (ABMT). (Sarnaselt INF-leppega, põhjendas USA ka tookord leppest loobumist sellega, et Venemaa praktikas rikkus seda lepet - Toim.) Millist relva Arhangelski oblastis katsetati, diplomaat ametlikult ei täpsustanud.

Vene ilma- ja keskkonnaseire amet Rosgidromet teatas esmaspäeval, et pärast Severodvinski lähedal asuval polügoonil aset leidnud plahvatust põhjustas ajutise kiirgusfooni tõusu inertsete radioaktiivsete gaaside - baariumi, strontsiumi ja lantaani - isotoopide pilv.

Norra kiirgusohutusamet (DSA) teatas neljapäeval, et analüüsib proove, mis näitavad, et riigi põhjaosas Vene piiri lähistel tuvastati õhus väikseid koguseid joodi radioaktiivset isotoopi. Proovid võeti päevadel, mis järgnesid eelmisel nädalal Arhangelski oblastis väidetavalt ebaõnnestunud raketikatsetusele.

Venemaa meedikud, kes andsid abi Arhangelski oblastis toimunud salapärase militaarõnnetuse kannatanutele, ei saanud relvajõududelt mingit vajalikku hoiatust ega kandnud mingit kiirguse eest kaitsvat riietust ning on nüüd mures enda tervise pärast. Osa neist on ka pikemalt meediaväljannetega suhelnud ja kaootlist olukorda kirjeldanud.