Vene ilma- ja keskkonnaseire amet Rosgidromet teatas esmaspäeval, et pärast Severodvinski lähedal asuval polügoonil aset leidnud plahvatust põhjustas ajutise kiirgusfooni tõusu pilv, mille aerosoolide koostise analüüsimisel leiti metallide nagu baarium, strontsium ja lantaan radioaktiivseid isotoope. Norra kiirgusohutuse ekspert Nils Bøhmer ütles väljaandele Barents Observer, et sellise informatsiooni alusel pole enam mingit kahtlust, et plahvatas ikkagi tuumareaktor, vahendas Moscow Times.

"Baariumi ja strontsiumi isotoobid tekivad tuumalõhustumise tagajärjel. See on tõend, et see oli tuumareaktor, mis plahvatas," selgitas ta ja lisas, et selliseid aineid poleks tuvastatud, kui tegu oleks olnud lihtsalt tuumakütust kasutava raketimootori plahvatamisega.

Vene diplomaat ütles sel nädalal, et Arhangelski oblastis toimunud plahvatus on seotud relvaga, mida Venemaa hakkas arendama pärast seda, kui USA 2002. aastal lahkus 1972. aastal sõlmitud raketitõrjelepingust (ABMT). (Sarnaselt INF-leppega, põhjendas USA ka tookord leppest loobumist sellega, et Venemaa praktikas rikkus seda lepet - Toim.) Millist relva Arhangelski oblastis katsetati, diplomaat ametlikult ei täpsustanud.

Norra kiirgusohutusamet (DSA) teatas eelmise nädala neljapäeval, et analüüsib proove, mis näitavad, et riigi põhjaosas Vene piiri lähistel tuvastati õhus väikseid koguseid joodi radioaktiivset isotoopi. Proovid võeti päevadel, mis järgnesid eelmisel nädalal Arhangelski oblastis väidetavalt ebaõnnestunud raketikatsetusele.

Venemaa meedikud, kes andsid abi Arhangelski oblastis toimunud salapärase militaarõnnetuse kannatanutele, ei saanud relvajõududelt mingit vajalikku hoiatust ega kandnud mingit kiirguse eest kaitsvat riietust ning on nüüd mures enda tervise pärast. Osa neist on ka pikemalt meediaväljannetega suhelnud ja kaootlist olukorda kirjeldanud.