Kaks asjaga kursis olevat inimest on öelnud, et informatsioon põhineb sündmuste jadal, millest üks oli 25. juulil aset leidnud telefonikõne Trumpi ja Zelenski vahel. Väidetavalt palus Trump selle kõne ajal Zelenskil uurida Hunter Bideni tegevust, kes töötas ühe Ukraina gaasifirma heaks.

Trump rõhutas reedel, et tema jutuajamistes välisliidritega ei ole midagi kohatut. Ta kohtub Zelenskiga kolmapäeval New Yorgis, kuhu Ukraina liider saabub osalema ÜRO Peaassambleel.

Kongressi demokraadid uurivad nüüd, kas Trumpi advokaat Rudy Giuliani on avaldanud Ukrainale survet uurimaks Bideni poja tegevust.

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ütles, et kui presidendi kohta räägitu osutub tõeks, "on ta astumas ohtlikule miiniväljale".

Biden ütles reedel avalduses, et kui teated Trumpi palvest Zelenskile osutuvad tõeseks, siis "ei ole tõepoolest piiri president Trumpi valmidusel kuritarvitada võimu ja alandada oma riiki".

Esindajatekoha luurekomitee esimees Adam Schiff märkis, et Trumpi rünnak vilepuhuja suhtes, kes hoiatas luureametnikke tõsises asjas, on murettekitav ja häiriv.

Ülevaade skandaalist

Järgnevalt kirjutame, mida me teame Washingtonis keerlevas hiljutisimast poliitilisest tormist:

Vilepuhuja

12. augustil esitas üks USA luurekogukonna liige kaebuse luurekogukonna peainspektorile Michael Atkinsonile. Kaebuses käsitleb ta "kiireloomulist muret".

Vilepuhuja isikut ning kaebuse sisu pole avaldatud.

Kaebuse uurimise järel jõudis Atkinson järelduseni, et kaebus on "usutav" ning edastas selle 26. augustil luuredirektori (DNI) kohusetäitjale Joseph Maguire'ile. Viimase määras ametisse Trump.

Demokraatide juhitud esindajatekoja luurekomisjon nõuab Maguire'ilt kaebust näha, kuid kohusetäitja keeldub seda tegemast.

Lehe Washington Post andmeil keskendub kaebus "lubadusele", mille Trump tegi hiljutises telefonikõnes ühe välisriigi juhiga.

Telefonikõne

USA meedia andmeil on kaebuse keskmes 25. juuli vestlus Trumpi ja mais ametisse valitud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. 

Lehe Wall Street Journal andmeil survestas Trump Zelenskit korduvalt uurima Hunter Bidenit, kes on Trumpi 2020. aasta presidendivalimiste põhirivaali Joe Bideni poeg.

Hunter Biden liitus 2014. aastal Ukraina gaasifirma Burisma Holdings juhatusega. Firmat süüdistatakse korruptiivsetes töömeetodites, kuid Hunter Bidenit ennast üheski väärteos ei süüdistata.

Journali sõnul ärgitas Trump Zelenskit kõne jooksul "umbes kaheksa korda" tegema koostööd Trumpi ihuadvokaadi Rudy Giulianiga ning uurima Hunter Bideni tegemisi.

Vestluse ajal hoidsid Ühendriigid kinni umbes 250 miljoni dollarit, mis oli mõeldud Ukrainale sõjaliseks abiks, kuid Trump kõne käigus seda abi ei maininud.

Telefonikõne protokolli nõuab kolm demokraatide kontrollitud esindajatekoja komisjoni.

Komisjonid arvavad, et protokollis võib olla tõendeid Trumpi ja Giuliani katsest "sobimatult survestada" Ukrainat, et see aitaks kaasa USA presidendi valimiskampaaniale.

Nad süüdistavad Trumpi ja Giulianit Ukraina käte väänamise katses, mille eesmärk oli algatada vastutasuks sõjalise abi eest "poliitiliselt ajendatud" uurimine Hunter Bideni tegemistesse. Nende arvates oleks see katse kutsuda teine riik sekkuma USA valimistesse.

"Kui president üritab survestada Ukrainat valima, kas kaitsta end Venemaa agressiooni eest ilma USA abita või panna oma õigussüsteem tegutsema Trumpi valimiskampaania eesmärkide heaks, siis oleks see võimu jalustrabav kuritarvitamine," ütlesid komisjonide juhid.

Valge Maja kiitis Ukraina sõjalise abi paketi heaks eelmisel nädalal.

Trump ja Giuliani löövad vastu

Trump rõhutab, et telefonikõnes polnud midagi kohatut.

"Põhimõtteliselt mõistan iga kord välisjuhiga telefonis rääkides, et vestlust võivad pealt kuulata paljud inimesed erinevatest USA ametitest, rääkimata veel teise riigi inimestest," teatas president Twitteris neljapäeval.

"Kõike seda teades - kas keegi on niivõrd rumalal arvamusel, et ütleksin midagi kohatut välisriigi liidrile sellise "suure inimeste arvuga" telefonikõnes?" küsis Trump. "Igal juhul teeksin vaid seda, mis on õige ja USA-le ainult hea."

President ütles reedel Valges Majas reporteritele, et kogu lugu on poliitiliselt ajendatud  jama ning tema asemel peaks uurima endist asepresidenti Joe Bidenit.

"See oli täiesti kohane vestlus," ütles Trump telefonikõne kohta. "See oli tegelikult kaunis vestlus."

Presidendi väitel tema vilepuhuja isikut ei tea, kuid väitis, et isik on poliitikas erapoolik.

Trumpi asus Twitteris kaitsma ka New Yorgi endine linnapea Giuliani.

"Iga president, kes ütleb teada-tuntud korrumpeerunud riigi presidendiks valitule, et ta parem hakaku uurima USA-d mõjutavat korruptsiooni, teeb oma tööd," ütles advokaat.

Poliitiline teene?

Trumpi enamikes presidendivalimiste arvamusküsitlustes edestava Joe Bideni arvates näitavad teated, et president "on valmis kuritarvitama oma võimu ja häbistama meie riiki".

Biden nõudis Trumpilt telefonikõne protokolli avaldamist ning rõhutas, et kui teated Zelenski survestamisest vastavad tõele, siis on tegu Trumpi "ilmselge korruptsiooniga".

"See tähendab, et ta kasutas oma võimu ja Ühendriikide vahendeid survestamaks suveräänset riiki - partnerit, kes on jätkuvalt Venemaa otserünnaku all - õõnestama õigusriigi põhimõtet poliitilise teene saamise lootuses," ütles Biden avalduses.

Esimene kohtumine

Trump ja Zelenski peavad kolmapäeval ÜRO peaassamblee kõrvalt oma esimese silmast silma kohtumise.

Kahe liidri arutelu keskendub muu hulgas "tohutule energiale ja edule, mis president Zelenski on välja käinud korruptsioonivastases võitluses", ütles kõrge USA valitsuse ametnik.

Hunter Bideni seos Ukrainaga

Hunter Biden on advokaat ning tervishoiule, veebihasartmängudele ja taastuvenergeetikale keskenduva riskikapitalifirma Eudora Global asutaja.

See ei ole aga põhjus, miks ta on viimasel ajal tähelepanu keskmesse sattunud. 2014. aastal asus Hunter Biden tööle Ukraina maagaasiettevõtte Burisma Holdings nõukokku, saades selle eest märkimisväärset tasu. Tema ametiajal selles firmas alustas Ukraina peaprokurör Viktor Šokin ettevõtte suhtes uurimist.

The New York Times kirjutas tänavu maikuus, et Hunteri isa Joe Biden, kes oli Barack Obama ajal asepresident ja USA administratsiooni keskne isik Ukraina teemal, ähvardas 2016. aastal hoida kinni miljardi dollari ulatuses laenugarantiisid, kui Ukraina oma riigis korruptsiooni ei vähenda.

Osa Bideni nõudmisest oli ka see, et ametist tuleks tagandada Šokin, kes uuris Burisma Holdingsi taga olevat oligarhi. USA ametnikud süüdistasid Šokinit selles, et ta ei võidelnud samal ajal korruptsiooniga enda asutuses. Lõpuks hääletas Ukraina parlament Šokini ametist maha.

Ukraina nüüdne peaprokurör Juri Lutsenko ütles mais Bloombergile, et tal ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Joe Biden või Hunter Biden oleks midagi valesti teinud.

"Hunter Biden ei rikkunud ühtki Ukraina seadust, vähemalt praegu me ei näe küll ühtki pahategu," sõnas Lutsenko. "Ettevõte võib oma nõukogule maksta nii palju kui ta tahab," lisas ta.

Hunter Biden ütles mais Timesile, et tal ei olnud mingit seost Burisma Holdingsi vastase uurimisega. The Washington Post on kirjutanud, et selle kohta nagu oleks Joe Biden püüdnud oma poega aidata, pole mingeid tõendeid.