Kolomoiski näol on tegu miljardäriga, kes 2014. aastal kulutas miljoneid dollareid selleks, et moodustada ning varustada Ukraina vabatahtlikke üksusi, kes riigi idaosas Kremli-meelsete jõududega võitlusse asusid. Samuti on ta hetkel Ukrainas tõenäoliselt mõjukaimaks valitsusest väljaspool seisvaks isikuks, keda on peetud praeguse presidendi Volodõmõr Zelenski patrooniks, kirjutab New York Times.

"Nad on nagunii tugevamad. Me peame oma suhteid parandama," rääkis Kolomoiski Venemaast. "Rahvas tahab rahu, head elu, nad ei taha olla sõjas. Ning teie - Ameerika - sunnite meid olema sõjas ega anna selleks ka raha."

Osaliselt peegeldavad tema kommentaarid frustratsiooni, et Lääne diplomaadid ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on kutsunud president Zelenskit üles takistama Kolomoiskit saamast uuesti kontrolli panga üle, mis temalt 2016. aastal väidetava miljardite dollariteni ulatuva petuskeemi tõttu ära võeti. Ukrainasse naasis president Petro Porošenkoga tülli läinud Kolomoiski alles pärast Zelenski valimisvõitu.

Hoolimata tema otsestest motiividest on Kolomoiski geopoliitilistel arvamusavaldustel kaalu, sest analüütikute ja diplomaatide arvates on tal Zelenski administratsioonis märkimisväärne mõjuvõim.

Kuigi president Zelenski on jätkanud Ukraina Lääne-poolseid pürgimusi, paistab ta samal ajal olevat oma eelkäijast erinevalt valmis otsesuhtluseks Venemaaga. Näiteks Kasahstani endine president Nursultan Nazarbajev märkis teisipäeval, et Zelenski on avaldanud valmisolekut kohtuma oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga nii, et samal ajal pole kohal ühtegi Lääne riigijuhti.

Viimasel ajal USA-s aset leidnud tagandamisprotsessi kuulamistel kongressi esindajatekojas on Ameerika diplomaadid muuhulgas märkinud, et Kolomoiski mõju on Zelenski administratsiooniga seoses üks suuremaid probleeme.

Kusjuures väidetavalt hoiab IMF Ukraina finantseerimist osaliselt kinni just seetõttu, et Zelenski pole astunud piisavalt samme selle nimel, et saada tagasi raha, mille Kolomoiski olevat varastanud oma kunagisest pangast ehk Privatbankist. Valitsus kulutas 2016. aastal selle panga päästmiseks nimelt 5,6 miljardit USA dollarit.

Kolomoiski eitas NYT intervjuus tema vastu esitatud süüdistusi ning ütles hoopis, et valitsus võttis temalt panga ebaseaduslikult ära. Ta on ka varem IMF-i kritiseerinud liigses läänepoolses sekkumises Ukraina siseasjadesse ning sõnas, et president Zelenski peaks olema valmis IMF-i laenude tagasimaksetest loobuma.

Washingtoni räsivat Donald Trumpi tagandamisprotsessi nimetas ta aga viimaseks tilgaks karikaks ning rääkis otsekoheselt Venemaast kui Ukraina võimalikust partnerist. Tema sõnul olevat viimaste sündmuste valguses selge, et Euroopa Liit ja NATO ei võta Ukrainat kunagi liikmeks, ning seetõttu oleks parem reaalsusega leppida ja sellistest püüdlustest loobuda.

"Te kõik ei võtaks meid allianssi. Pole mõtet raisata aega tühjale jutule. Venemaa seevastu võtaks meid hea meelega uude Varssavi pakti," sõnas ta oma Kiievi kontoris intervjuud andes.

Kolomoiski rõhutas, et tal pole Venemaa suhtes ajaloolistel põhjustel mingeid sooje tundeid, kuid Lääs on Ukrainat alt vedanud, sest pole andnud piisavalt rahalist toetust ega avanud ka oma turgu.

Selle asemel aga kasutavat USA Ukrainat vaid ära oma geopoliitilise rivaali nõrgestamiseks. "Sõda Venemaa vastu, viimase ukrainlaseni."

Kolomoiski sõnul on suhete taastamine Venemaaga vajalik Ukraina majandusliku ellujäämise jaoks ning ta prognoosis, et sõjast tingitud traumad lähevad aja jooksul üle.

"Andke viis, 10 aastat, ning see veri unustatakse ära," lausus oligarh. "Ma näitasin 2014. aastal, et ma ei taha olla Venemaaga. Ma kirjeldan nüüd objektiivselt, mida ma näen ja kuhu asjad on liikumas."

Tema sõnul saaks Vene finantseering asendada laenud IMF-ilt, kes on nõudnud korruptsioonivastaseid reforme, mis aga Ukraina äriringkondi ärritavad.

"Me võtame 100 miljardit Venemaalt. Ma arvan, et nad annaksid selle meile täna hea meelega. Mis on kiireim viis lahendada probleemid ja taastada suhted? Ainult raha," ütles Kolomoiski.

Kolomoiski jaoks on vaenulikkus USA vastu ka isiklik, sest ta usub, et on võetud sihikule Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) poolt, kus olevat alustatud tema vastu finantskuritegusid puudutavat menetlust.

Kolomoiski ütles ka, et kui tema oleks Ukraina president, alustaks ta [Bideneid puudutavaid] juurdlusi, mida president Trump on soovinud. Küsimusele, kas see poleks riskantne, kui presidendivalimised peaks võitma Demokraatliku Partei kandidaat, vastas ärimees nii: "Kui nad meiega targutama hakkavad, läheme me Venemaa juurde."