Niinistö arvates on tervikpilt praegusel hetkel üsna selge: lapsi tuleb Soomel aidata, vahendas Yle presidendi veebilehel edastatud avaldust.

"Juriidilise kohtustuse teemal on ilmselt esitatud erinevaid seisukohti, kuid see selleks - moraalne kohustus on ilmselge," kirjutas president.

Sama kohustus ei laiene Niinistö arvates laste emadele, kuigi kodanikena on neil õigus konsulaarteenuseid saada.

"Probleem tekib siis, kui lapse aitamine on takistatud põhjusel, et sama abi andmine emale kujuneb praktikas lisatingimuseks," selgitas ta ja märkis, et riikliku seisukoha kujundamine selle olukorra puhul on veel pooleli.

Niinistö lisas, et ta kommenteerib seda teemat, sest tema seisukohta on nõutud. President selgitas, et põhjus, miks ta pole asunud toetama valitsuse seisukohta Al-Holi teemal on lihtne. "Sellist seisukohta ei ole, selle teeb valitsus alles lähipäevil."

Riigipea arvates on valitsus praeguseks asunud juhtumit nõutud viisil analüüsima. Niinistö kinnitusel on ta sellel teemal arutanud nii endise peaministri Antti Rinnega kui ka praeguse valitsusjuhi Sanna Mariniga.

Niinistö nentis ka seda, et teised Põhjamaad on praeguseks teinud palju rohkem kui Soome ehk toonud näiteks kodumaale orvud ja haiged lapsed. "Kuid samal ajal on olnud kuulda ka jõulisi seisukohti ülejäänud laagris viibivate inimeste aitamise vastu," lisas ta.

President tuletas meelde, et mitme Põhjamaa julgeolekut suurendavad seadused on väga ranged. "Soome ei saa sattuda olukorda, kus julgeolekuriskide käsitlemine on lõdvem ja seadusandlus leebem kui võrreldavates riikides. Julgeolekuküsimust tuleks analüüsida põhjalikult ja sõltumata sellest, kuidas see praegu esil olev olukord laheneb. Oleme peaminister Mariniga leppinud kokku ühistes tegevustes tulevikus," märkis Niinistö.

Soome avalikkuses on saanud viimasel ajal palju vastukaja väidetav plaan tuua kodumaale Põhja-Süürias asuvas laagris viibivad Soome kodanikest naised ja lapsed. Tegemist on suures osas äärmusrühmituse ISIS ridades võitlejaks olnute pereliikmetega. Plaani toimumise ja ajakava asjus on endiselt palju segadust, mis on omakorda toonud kaasa ka terava poliitilise debati. Opositsioon ja ka president Niinistö ise on nõudnud praeguselt Soome valitsuselt juhtumi teemal selget, poliitilist otsust.

Kuigi Al-Holi laagris viibib hetkel tuhandeid inimesi, on Soome kodanikke seal umbes 40 - kümmekond naist ja umbes 30 last, nende seas ka paar orbu. Nende naasmine Soome on keeruline küsimus, sest Soome kaitsepolitsei Supo peab naisi ja mingil määral ka lapsi võimalikuks terroristliku seoste tõttu julgeolekuohuks. Samas on tegu endiselt Soome kodanikega, kelle aitamist ja kaitsmist nõuavad nii riiklikud seadused kui ka rahvusvahelised lepped. Seda asjaolu on oma kommentaaris rõhutanud ka õiguskantsler Tuomas Pöysti, kelle sõnul on eriti oluliseks teemaks just laste õigused.