Soome avalikkus nõuab valitsuselt selgitusi "ISIS-e perede" plaani kohta

Süüria kurdide kontrollitud Al-Holi laager.
Süüria kurdide kontrollitud Al-Holi laager. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Soome avalikkuses on saanud viimasel ajal palju vastukaja väidetav plaan tuua kodumaale Põhja-Süürias asuvas laagris viibivad Soome kodanikest naised ja lapsed. Tegemist on suures osas äärmusrühmituse ISIS ridades võitlejaks olnute pereliikmetega. Plaani toimumise ja ajakava asjus on endiselt palju segadust, mis on omakorda toonud kaasa ka terava poliitilise debati.

Kuigi Al-Holi laagris viibib hetkel tuhandeid inimesi, on Soome kodanikke seal umbes 40 - kümmekond naist ja umbes 30 last, nende seas ka paar orbu. Nende naasmine Soome on keeruline küsimus, sest Soome kaitsepolitsei Supo peab naisi ja mingil määral ka lapsi võimalikuks terroristliku seoste tõttu julgeolekuohuks. Samas on tegu endiselt Soome kodanikega, kelle aitamist ja kaitsmist nõuavad nii riiklikud seadused kui ka rahvusvahelised lepped. Seda asjaolu on oma kommentaaris rõhutanud ka õiguskantsler Tuomas Pöysti, kelle sõnul on eriti oluliseks teemaks just laste õigused.

Yle andmetel üritab Soome aktiivselt teostada plaani tuua Al-Holi laagris viibivad naised ja lapsed Soome. "Mingit stsenaariumi, milleks valmistuda, veel ei ole, vaid on selge plaan, mis on aktiivne," kommenteeris ettevalmistustega seotud allikas ringhäälingule.

Väidetavalt ootab Soome pool seda, et Süüria kurdide võimuesindajad toimetaksid Al-Holi laagris viibivad Soome kodanikest naised ja lapsed Süüria-Iraagi piirile. Pärast seda toodaks nad tšarterlendudega Soome.

Lisaks on teema tekitanud tõsise kriisi välisministeeriumis, kus Rohelise Liidu poliitikust välisminister Pekka Haavisto ja osa kõrgeid ametnikke on plaani teostamise asjus eri meelt. Nimelt soovinud Haavisto jõuliselt Soome kodanike tagasitoomist, samas ametnikud selgitasid, et Soomel ei ole sellise operatsiooni läbiviimiseks niisugust võimekust nagu on olnud teistel Põhjamaadel, mis on need plaanid praeguseks juba ka ellu viinud. See, kuidas väidetavat kriisi on Haavisto poolt avalikkusele selgitatud, on pälvinud palju kriitikat. Konsulaarküsimuste eest vastutav kõrge ametnik Pasi Tuominen on aga avalikult öelnud, et Haavisto tegevus on tekitanud välisministeeriumis "hirmu õhkkonna".

Opositsioon nõuab vastuseid

Opositsioonis olevad Põlissoomlased, Koonderakond, Kristlikud Demokraadid ja liikumine Nyt nõuavad valitsuselt ametlikku selgitust väidetavate plaanide kohta.

Põlissoomlaste hinnangul pole välisminister Haavisto seni antud kommentaarid vastavuses praeguseks avalikkuseni jõudnud asjaoludega. Ehk Põlissoomlased soovivad teada, kas ISIS-e perekonnad tuuakse Soome, kas Haavisto on rääkinud tõtt ja kas ta on süüdi ametnike survestamises, et viimased astuksid plaani teostamiseks ebaseaduslikke samme.

"Nüüd on nii suur ebaselgus, kas valitsus on teinud poliitilise otsuse ja andnud mandaadi tuua Soome tagasi ISIS-e kalifaadi tegevuses osalenud Soome kodanikke või mitte," kommenteeris koonderakondlasest endine siseminister Kai Mykkänen.

"Kaitsepolitsei hinnang on, et need täiskasvanud tekitavad märkimisväärse julgeolekuohu, kui nad Soome toodaks. Seetõttu oli eelmise valitsuse seisukoht, et täiskasvanuid Soome riigi poolt ei aidata. Nüüd on ilmselt seisukoht mingi muu," jätkas ta.

Koonderakondlase sõnul on olnud viie valitsuspartei kommentaarid selles küsimuses olnud põiklevad ning välisminister Haavisto avaldused vastukäivad.

Koonderakonna hinnangul peab valitsus tegema mingi selge poliitilise otsuse, kui Al-Holi laagris olevaid inimesi asutakse aktiivselt Soome tooma. "See ei ole tavaline konsulaarteenus, vaid erakordne meede ja siis tuleb loomulikult valitsusel teha selles küsimuses poliitiline otsus. On väga ebameeldiv, et siin on ilmselt üritatud survestada välisministeeriumi ametnikku ebaseaduslikule tegevusele ilma valitsuse mandaadita," leidis Mykkänen.

Peaminister Marin plaani olemasolu ei kinnitanud

Teisipäeva õhtul telesaates "A-studio" külas olnud sotsiaaldemokraadist peaminister Sanna Marin ei kinnitanud Yle andmeid, et Al-Holi laagris viibivaid Soome kodanikke asutakse lähiajal tagasi tooma. Marin rõhutas saates, et on olnud valitsusjuhiks vaid mõni tund ning et tal ei ole teema kohta veel piisavalt informatsiooni, ja soovitas pöörduda küsimustega välisminister Haavisto poole.

Samas kinnitas Marin, et valitsuse sees mingit otsust langetatud ei ole.

"Minu arusaam on see, et selles küsimuses tegutsetakse konsulaarseaduse piirides. Keda, millal ja kui palju tuuakse, seda ei oska ma öelda. Sellist poliitilist otsust valitsus ei ole teinud, et see grupp inimesi toodaks Soome," selgitas ta.

Ka Keskerakonna juht Katri Kulmuni jättis teisipäeval küsimuse lahtiseks, kuigi tema erakonnakaaslane Mikko Savola nõudis valitsuselt, et langetataks otsus, mille kohaselt kedagi Soome tagasi ei tooda.

President Niinistö soovib valitsuselt poliitilist otsust

Soome president Sauli Niinistö teatas ajalehele Helsingin Sanomat, et tema loodab valitsuselt selge poliitilise otsuse tegemist.

"Viimastel päevadel on esitatud üha rohkem erinevaid oletusi. Uuel valitsusel oleks hea saada töötahu ja kaaluda selge poliitilise otsuse tegemist," märkis riigipea.

Kurdi poliitik: Soomega on läbirääkimisi peetud, lapsi ei saa vägisi emadest eraldada

Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on Soome loonud kontakti Süüria kurdide võimuesindajatega seoses Al-Holi laagris viibivate Soome kodanike tagasitoomisega.

Mõjuvõimas Rojava kurdipoliitik erakonnast PYD Salih Muslim selgitas Helsingin Sanomatele, et kui Soome soovib oma kodanikud tagasi tuua, on kohalikul võimul selle jaoks selge protseduur.

"Tuleb vaid meie juhtkomiteega kokku leppida, kinnitada soovitud inimeste isikud ning allkirjastada üleandmisdokumendid. Ega seal muud pole," nentis ta.

Ta meenutas, et kui ta suvel ise Soomes käis, ei tundnud veel ükski minister tema vastu huvi ning ametnikega kohtudes jäi talle mulje, et siis ei teadnud ka Soome pool, mida nad teha tahavad. Sügise jooksul - pärast õiguskantsleri seisukohta - on aga Soome pool aktiivsemaks muutunud.

Muslim rõhutas ka, et äärmiselt raske oleks ette kujutada olukorda, kus laagris hakataks lapsi nende emadest eraldama.

Samas on Soomes kõikide nende laste kohta tehtud avaldused lastekaitsele, mis praktikas tähendaks seda, et kui pered Soome jõuavad, viiakse täiskasvanud kohe ISIS-e teemalisele ülekuulamisele ning iga lapse puhul alustataks lastekaitsemenetlust, mis võib viia ka vanemlike õiguste kaotuseni.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: