Kliimaaktivistid pöördusid õlitehase ehitamise peatamiseks kohtusse
Noorte kliimaaktivistide ühendus Fridays For Future Eesti esitas halduskohtule kaebuse, et tühistada Narva-Jõesuu linnavalitsuse poolt välja antud ehitusluba Eesti Energia uue õlitehase püstitamiseks.
26. märtsil võimaldas valitsus 125 miljoni euro suuruse rahalise sissemakse Eesti Energia uue ENEFIT280 põlevkiviõlitehase rajamiseks ning sellele järgneval päeval andis Narva-Jõesuu linnavalitsus välja ehitusloa tehase ehituseks.
Ühendus Fridays For Future Eesti (FFF Eesti) esitas seepeale Tartu halduskohtule kaebuse õlitehase jaoks väljastatud ehitusloa tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlemiseks, teatas ühendus pressiteates.
Tartu halduskohus otsustas jätta kaebuse käiguta ja kohustada kaebajat 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused, teatas kohus teisipäeva õhtul ERR-ile. Määrus ei ole edasikaevatav.
FFF Eesti sõnul on kaebus ajendatud asjaolust, et ehitusluba õlitehase on vastuolus rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnakokkulepetega ning selle mõjud on jäänud nõuetekohaselt hindamata.
Kliimaaktivistide sõnul ei aita tehase ehitamine Eestil kinni pidada Pariisi kliimaleppega võetud kohustustest ja on vastuolus nii säästva arengu eesmärkidega kui ka Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.
"Uue õlitehase ehitamine kinnistaks Eestile veel mitmeks aastakümneks fossiilkütustel põhineva majanduse, millel aga puudub keskkondlik ja majanduslik perspektiiv," selgitas FFF Eesti liikumise eestvedaja Kertu Birgit Anton.
Samuti on FFF Eesti sõnul jäänud nõuetekohaselt hindamata planeeritava õlitehase ehitamise mõjud kohalikule keskkonnale. Kuna keskmine oodatav eluiga on Ida-Virumaal Eesti keskmisest 3,5 aastat vähem, tuleb aktivistide sõnul mõjuhinnangut detailsemalt teha.
Eesti Energia: tehtud uuringutes kahtlemiseks põhjust ei ole
Tehase planeerimisel on Eesti Energia ettevõtte pressiesindaja Priit Lutsu sõnul lähtunud ettevõte riiklikest arengukavadest ja keskkonnalubadest. Samuti on tehtud kindlaks, et teadaolevad mõjud, mis tehase ehitusel tekkida võivad, ei ületa lubatud piirväärtusi.
"Keskkonnamõjude strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes parimatest olemasolevatest teadmistest. Selle korrektsust ja kvaliteeti hindas ja selle tulemused kinnitas keskkonnaministeerium. Eesti Energial ei ole põhjust uuringute tulemustes kahelda," ütles Luts ERR-ile.
"Seejuures, Auvere külas asuva ja Eesti Energiale kuuluva tootmiskompleksi terviklik keskkonnamõju uue õlitehase projekti arendamise tõttu ei suurene, vaid väheneb," ütles Luts, lisades, et käesoleval aastal on Eesti Energia lõplikult sulgenud juba kolm elektritootmist, mille kombineeritud keskkonnamõju ületab uue õlitehase keskkonnamõju kordades.
Euroopa Komisjoni viimasest eduraportist lähtudes peaks Eestis suuremat tähelepanu pöörama eelkõige sektoritele nagu transport, elamumajandus ja põllumajandus, kus eesmärgipärane areng on olnud väga aeglane ja mis seetõttu kujutavad endast ohtu kliimaeesmärkide saavutamisele, lisas Luts.
Samuti ei jää põlevkivitööstuse tõttu täitmata ka Euroopa Liidu poolt sätestatud kohustused.
"Möödunud aasta lõpus esitas Eesti Euroopa Komisjonile enda riikliku energia ja kliimakava (REKK) aastani 2030. REKK-i kohaselt on Eesti seadnud eesmärgiks vähendada CO2 emissiooni 2030. aastaks koguni 70 protsendi võrra. Oleme seisukohal, et tegemist on ambitsioonika, kuid realistliku eesmärgiga, mille saavutamine põlevkivitööstuse taha kindlasti ei jää," selgitas Luts.
Rääkides 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisest, ei näe Eesti Energia esindaja ka seal vastuolu.
"Uue õlitehase tasuvusaeg jääb alla 10 aasta. Kui 2050. aastaks ei ole välja töötatud konkurentsivõimelise hinnaga süsinikupüüdmise ja ladustamise või ärakasutamise tehnoloogiat, siis on Eesti Energia valmis selleks ajaks ennast ära tasunud õlitehase ka sulgema," ütles Luts.
Toimetaja: Kristjan Kallaste