Põhja-Korea ekspert: regioonis alanud võidurelvastumist pidurdada ei saa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/AP PHOTO/Korean Central News Agency/Korea News Service

Põhja-Korea võidurelvastub, et olla USA-le võrdväärne partner. Põhja-Korea eksperdi Erki Loigomi hinnangul ei saa võidurelvastumist regioonis ära hoida, kuid seda saab kontrollida.

USA president Joe Biden ei maininud neljapäeval oma välispoliitilises kõnes kordagi Põhja-Koread. Ta sõnastas ähmaselt, et Hiinaga on vaja koostööd teha siis, kui see vastab USA huvidele, vahendas "Välisilm".

Välisminister Tony Blinken teatas varem, et Põhja-Korea suunaline poliitika on vaja läbi vaadata, kuna pole selge, kas kasutatakse kõige paremaid vahendeid Korea poolsaare tuumavabaks muutmiseks.

"Välisilmaga" vestelnud eksperdid leidsid, et selline eesmärk on oma aja ära elanud ning nüüd tuleks kõnelustel lähtuda teadmisest, et Põhja-Koreal on tuumarelv, millest ta ei loobu.

"Põhja-Korea ei ole võimu üleandmise perioodil ühtki katsetust teinud, mis annab märku huvist istuda laua taha. See on eluaeg olnud nende eesmärk - olla ameeriklastele tõsiseltvõetav ja laua taga. Kõige edukamad on olnud Bill Clinton oma pisikeste diilidega, millegi külmutamine, piiramine. Võib-olla osaline relvakontroll, relvastuse hoidmisega seotud turvalisuse küsimused ehk midagi sellist, aga regioonis alanud üldist võidurelvastumist pidurdada ei saa, seda saab kuidagi rahustada või kokkuleppel kõigi osapooltega kuidagi kontrollida," rääkis Põhja-Korea ekspert Erki Loigom.

Osalise relvastuskontrolli võimalusega nõustus ka välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Monika Reinem, kes tõi välja, et Bideni administratsiooni Aasia meeskond on väga kogenud juba Obama ajast. Ta ei usu, et Washington suudab avaldada varasemaga võrreldes võrdväärset survet Pyonyangile, kuna puuduvad head suhted Hiina ja Venemaaga. Sanktsioonid jätkuvad, kuid USA vaatab teisi võimalusi Põhja-Korea survestamiseks.

"Samamoodi tuleb küsida, kustkohast saab Põhja-Korea oma raha, et seda tuumaprogrammi arendada? See on tohutu küberkuritegevus - oleme näinud rünnakuid pankadele Bangladeshis, Indias või Taiwanis või teistes riikides, krüptovaluutatehingud, relvakaubandus Aafrika või Lähis-Ida suunal või illegaalne narkootikumide äri või võltsravimid. Sellist illegaalset kaubandust lihtsalt kontrolli all hoides on järgmine meede," selgitas Reinem.

Kui teistel riikidel on põhiteema koroonaviirus, siis Põhja-Koreas seda lihtsalt pole. Ja nagu näitas jaanuari alguses 7000 maskita delegaadiga Töölispartei kongress, seal seda ka ei kardeta. Samas sulges Pyongyang piiri Hiinaga, mis tähendas, et kaubavahetus kukkus vähemalt 80 protsenti.

"Kuigi riigi majandust on paljudes sektorites kümme aastat juhitud kui turumajanduslikku mudelit, siis nüüd, kui piirid on kinni ja puudus on toorainetest, on sellised kurioosiumid, et pole võimalik valmistada seepi, hambapastat, WC-paberit, see aasta ei tehtud seinakalendrit, kuna polnud paberi tootmiseks vajalikke tooraineid. Teraviljatooted riknevad, sest pole säilitusaineid. Šokolaadiküpsised nimetati ümber lihtsalt küpsisteks, sest kakaod ei ole. Ja pole tehtud ühtki uut mobiiltelefonimudelit eelmisel aastal. Muidu tuli iga aasta mitmeid," rääkis Loigom.

"Mis võib tekitada rahutusi ja mida näeme ka, on U-pööre turgudel. Turud, need tavalised turuplatsid, mida riigis on tuhandeid ja tuhandeid, ja kus toimub toidu- ja esmatarbekaupade vahetus ehk päris eluliin, sest riik ei suuda enam ammu garanteerida inimestele toidulauda. Neid on kogu aeg püütud reguleerida ja kuna kogu aeg jookseb suurt raha režiimist mööda, siis 8. kongressil ei tehtud enam saladust - uus ettevõtlusseadus sunnib kõiki, sõltumata nende suurusest, allutama ettevõtteid Töölispartei kontrollile. See võib olla selline pööre, mis võib tekitada rohujuure tasandil üleüldist rahulolematust. Kas see jõuab ka mingile revolutsioonilisele tasemel, vaevalt küll," lisas Loigom.

See-eest esitles režiim viimasel sõjaväeparaadil uusi relvasüsteeme, muu hulgas allveelaevalt väljalastavaid rakette. "Peame tegema tuumaheidutuse suurendamiseks kõik ajal, mil me ehitame üles tugevaimat sõjalist võimekust," ütles Põhja-Korea liider Kim Jong-un.

Põhja-Korea oskab survet avaldada, kuid võidurelvastumist laiemalt veab Hiina. Lisaks pani Donald Trumpi nõue Lõuna-Koreale ja Jaapanile maksta rohkem USA sõdurite kohalviibimise eest neid mõlemat hoopis hüppeliselt suurendama kulutusi relvastusse. Hiina ühelt poolt toetab väiksema naabri tuumavõimekuse laiendamist, sest see seab pingesse regioonis paiknevad USA liitlased ning see on ka üks kaart läbirääkimistel, olgu siis Washingtoni ja Pyongyangi või Pekingiga.

"Hiina avalikult üritab esineda, et Põhja-Korea tuumavõimekuse kasvatamine ei ole rahvusvahelise julgeoleku seisukohast kõige parem eesmärk. Ega selles mõttes pole Hiinal muud varianti ka, sest kui ta selle heaks kiidaks, siis võiksid samamoodi Lõuna-Korea, Jaapan ja Taiwan ka nõuda selle ettekäändel omale tuumavõimekuse tekitamist," rääkis rahvusvahelise kaitsekuuringute keskuse teadur Frank Jüris.

"Väga tõenäoline on, et Põhja-Korea liigub taktikaliste tuumalõhkepeade suunas. Ja see on Hiinale veel suurem peavalu, sest taktikalisi on võimalik paigutada üle kogu riigi ja need ei oleks ainult piiri ääres. Kui konflikt puhkeks, siis need võiksid sattuda kõrvalistesse kätesse, miks mitte ka Lõuna-Korea kätesse, mis kindlasti ei ole Hiinale meelepärane," lisas Jüris.

Vähetähtis ei ole ka see, et Lõuna-Korea presidendil Moon Jae-inil, kellega USA president on juba vestelnud, on jäänud vaid aasta püsida ametis. Alles jäänud aja jooksul püüab ta kindlasti kas või sümboolset soojenemist põhjanaabriga saavutada, et pisutki leevendada oma päikesepaiste-poliitika läbikukkumist.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: