Vseviov: pole ühtki märki, et Venemaa sooviks piirilepinguga edasi liikuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul ei ole näha ühtki märki, et Venemaa sooviks Eesti-Vene piirilepingut ratifitseerida.

Välisminister Eva-Maria Liimets kinnitas teisipäeval oma aastakõnes valitsuse valmisolekut liikuda edasi Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega.

Vseviov ütles "Esimeses stuudios", et Eesti poliitiline valik on soov Eesti-Vene piirilepinguga edasi minna. Samas tõdes ta, et Venemaa sellest huvitatud pole ja ühepoolselt seda teha ei saa.

"Kõik saavad ju aru sellest, et ühte lepingut, mis on sõlmitud kahe osapoole vahel, ei ole võimalik ühel osapoolel ei külmutada ega soojendada. Piirilepingu sündimine või mittesündimine sõltub ka Venemaast ja Venemaa soovist sellega edasi liikuda. Täna ei ole vähemalt mina näinud küll ühtegi märki, et Venemaal oleks vähemalt lähiajal kavatsus selles küsimuses edasi liikuda. Aga mine tea, teinekord on rahvusvahelises elus ka üllatused võimalikud," rääkis Vseviov.

Kolmapäeval avaldatud välisluureameti raport ütleb, et Venemaa suurendab valmisolekut vastasseisuks NATO-ga. Vseviov kinnitas, et Eesti ametkonnad töötavad selle nimel, et siinsed inimesed ei peaks julgeoleku pärast mures olema. Tema sõnul ei tohiks aga samas arvata, et Eesti riik, omariiklus ja julgeolek on iseenesestmõistetavad.

"Ei ole. Selle nimel tuleb pingutada, juba ainuüksi seetõttu, kes me oleme ja kus me asume. Nii et mingisugust ootamatut muudatust - ka välisluureamet oma raportis ju tõdeb - meie julgeolekukeskkonnas toimunud ei ole. Aga julgeolek tervikuna maailmas, kindlasti selles piirkonnas, kus meie asume, on miski, mille nimel tuleb iga päev tööd teha ja seda Eesti diplomaadid teevad," rääkis ta.

Borrelli visiidiga maskid langesid

Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli alandamine Moskvasse toimunud visiidi ajal avas Eesti Vseviovi hinnangul Eesti liitlaste silmad.

"Kindlasti on see, millest meie oleme kogu aeg rääkinud, nüüd kaugelt arusaadavam, kuna meil on võimalik esile tuua selge näide, miks ka püüdlik katse dialoogi pidada tingimata praktilist poliitilist tulemit ei anna," rääkis Vseviov.

"Muidugi see on klaarselge nüüd kõigi jaoks ja Euroopa Liit reageerib omal moel sellele kindlasti. Järgmisel nädalal on Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus seda arutatakse ja usun, et see arutelu on seal tunduvalt teravam kui juhul, kui see visiit oleks kuidagi teisiti Venemaa poolt toimunud. Selles mõttes oli meie vaates tegu maskide langemise visiidiga," lisas kantsler.

Tema sõnul näeb Eesti vaeva selle nimel, et Euroopa Liidu poliitika Venemaa suunal oleks põhimõtte- ja järjekindel.

Vseviov usub, et EL-i välisministrite kohtumine toob häid uudiseid neile riikidele, kes usuvad, et Venemaaga kõneldes tuleb olla kindlameelne.

Vseviovi hinnangul tulistas Venemaa nii Borrelli visiidi ajal diplomaatide väljasaatmisega kui ka muude tegudega endale ise jalga.

"Tundub, et Venemaale endale jalga tulistamine oli ka Krimmi sõjalise jõuga ära võtmine, sõjapidamine Ida-Ukrainas, Navalnõi mürgitamine, kõik need muud sammud, mida Venemaa on rahvusvahelisel areenil astunud. Mul on väga raske näha inimese või poliitikavaatlejana, kuidas need sammud võiks olla Venemaale endale pikas perspektiivis kasulikud," rääkis ta.

"Aga rahvusvahelises poliitikas kõik see absoluutselt mitte mingisugust rolli ei mängi. Venemaa käitumist määravad need, kes Venemaal on võimul ja meie oleme sunnitud nendele sammudele ühel või teisel moel reageerima. Meie püüdlus on suunatud sellele, et need reageeringud oleksid mitte Eesti reageeringud või Eesti, Läti ja Leedu reageeringud, vaid liitlaste ühised reageeringud nii Euroopa Liidu kui ka NATO tasandil, eriti kui me julgeolekust räägime," lisas Vseviov.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: