"Kokkuvõtlikult on selle osas, kas ja kuivõrd prokuratuuril on õigus kohtuistungil ajakirjanike osalemist välistada ja kuivõrd on see kohtule siduv, on vaieldav ja vajab selgust, vajadusel riigikohtu praktikas. Sellest tulenevalt on teemapüstitus kui selline juba iseenesest positiivne," ütles Kõve ERR-ile.

"Ka tuleb nõustuda ajakirjandusega, et algselt istungile lubamine ja seejärel ümbermõtlemine hea menetlustava ei ole ja sellist käitumist tuleks võimalusel vältida. Nn Ossipenko kaasusest laiaulatuslike järelduste tegemine siiski ka põhjendatud ei ole. Teema vajab edasist tegelemist," sõnas Kõve.

ERR küsis, kuivõrd näeb ta ohtu, et ka edaspidi võib prokuratuur blokeerida ajakirjanduse osalemist sellistel istungitel, viidates kohtueelse menetluse käigus andmete mitteavaldamisele.

Kõve sõnul on tegemist keerulise küsimusega, sest seda, kas kohtupidamise avalikkuse põhimõte laieneb ka kohtueelse menetluse toimingutele, mis on allutatud kohtulikule kontrollile, ei ole lõpuni selgeks vaieldud.

"Näiteks teatud jälitustoimingute luba tuleb taotleda kohtult ja kuigi sellises asjas teist osapoolt arusaadavalt ära ei kuulata ja klassikalist istungit ei toimu, ei tule vast kellelgi pähe nõuda avalikku arutelu. Valik peab olema üldjuhul süüküsimuse arutelu, aga n-ö ettevalmistavas menetluses üksikute toimingute tegemise üle avalikkuse kontrolli võimaldamise kohustus on vaieldav," rääkis Kõve.

Ta märkis, et kriminaalmenetluse seadustik selles osas ka täpsemalt ei ütle ja on avatud tõlgendusele.

"Teadaolevalt tõlgendavadki kohtud ja kohtunikud seda erinevalt. Ükski konkreetne vaidlus seni riigikohtus arutlusel olnud ei ole, seega ei ole tegu ka üheselt selge küsimusega," sõnas Kõve.

Seega on Kõve sõnul võimalikud kaks varianti. "Üldjuhul toimub avalik arutelu, aga prokuratuuri taotlusel läheb osaliselt või täielikult kinni või üldjuhul ei toimu avalikku arutelu, välja arvatud, kui kohus ja prokuratuur ei otsusta teisiti," sõnas ta.

Kõve viitas kriminaalmenetlusseadustiku paragrahvile 214, mille kohaselt on eeluurimise andmete avaldamine lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui sellega mh ei raskendata kuriteo avastamist või kriminaalmenetluse huve. Põhiseaduse paragrahv 24 lubab kohtuistungi avalikkust piirata muu hulgas õigusemõistmise huvides.

"Seega ei ole avalikkuse piiramine üksnes menetlejate ja ka prokuratuuri suvaõigus, vaid see peab olema põhjendatud. Vaidlusalusel juhul olid selleks aluseks teadaolevalt peaasjalikult terviseandmed. Küll aga on teemakohastes aruteludes ajakirjanduse lubamise kohta vahistamisistungile mulle antud info järgi kohtunikud ka seda lubanud, vaatamata prokuratuuri loale. Samasugune menetluslik ebaselgus valitseb küsimuses, kes peaks kommenteerima, miks lubati või ei lubatud isikut vahistada. Osa kohtunikke arvab, et jätkuvalt on eeluurimine, jätkuvalt prokuratuuri kommenteerida, osa aga, et nüüd ikkagi juba kohtuniku kaalutlus ja tema selgitada," rääkis Kõve.

Eesti Ekspress kirjutas reedel, et Viru maakohus keelas eelmise nädala kolmapäeval meedial Nikolai Ossipenko kohtuistungit jälgida, kuigi oli varem andnud selleks loa. Keelamist õigustas kohus vastuoluliste põhjendustega.

Eelmise nädala kolmapäeval toimus Viru maakohtus Jõhvis kohtuistung, kus arutati ettevõtja Nikolai Ossipenko (64) vahistamist. Prokuratuur kahtlustab teda tervele reale Kohtla-Järve poliitikutele altkäemaksu andmises.

Jõhvi kohtumajja sõitsid kohale Delfi ja ERR-i ajakirjanikud. Nad olid küsinud eelnevalt kohtult luba istungi jälgimiseks, sealhulgas pildistamiseks ja selle ka saanud. Meedia seadis end sisse kohtusaalis, kus viibisid ka prokurör ja advokaat.

Vahetult enne istungi algust said ajakirjanikud telefonikõne kohtuametnikult, kes teatas, et luba Ossipenko istungit jälgida on tühistatud.