"Seadus kehtestab, et kohtueelses menetluses andmete ja tõendite avaldamine on võimalik vaid prokuratuuri loal. Seetõttu kohus peab arvestama ka sellega, kas prokuratuur on selles menetlusetapis nõus uurimise andmed ja kogutud tõendite sisu avalikustama või mitte," ütles Naaber-Kivisoo ERR-ile.

"Istungi ettevalmistamisel ei olnud kohtul infot, kas ajakirjanikud on arutanud istungil osalemise küsimust prokuratuuriga. Info, et prokuratuur ei ole nõus tõendid avalikustama ja vaidleb vastu taotluse arutamise ajal ajakirjaniku istungisaalis viibimisele, jõudis kohtuni just enne istungi algust," lisas ta.

"Kuna prokuratuur ei olnud nõus uurimise andmed avalikustama, siis selle tagamiseks ja seaduse täitmiseks ei lubanud kohus ajakirjanikke istungile. Vastupidine oleks vastuolus seadusega ja võis kahjustada kriminaalmenetluse huve, mida kohus ei saanud lubada," ütles Naaber-Kivisoo veel.

Ginter: kohtueelses menetluses peab saama infot kaitsta

Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter ütles, et kõigil sellistel võimalustel on kuritarvitamise oht olemas. "Aga selge on ka see, et kohtueelne menetlus peab omama võimalust teatud informatsiooni kaitsta. Kõik sõltub sellest, mida seal kaitsta oli vaja. Kas selleks oli vaja just nii laialt meedia kõrvale jätta ja minul ei ole praegu neid andmeid," kommenteeris Ginter.

Ginter selgitas, miks kaitsjale teatud informatsiooni jagatakse, aga mitte ajakirjanikele. "Kaitsja puhul on täpselt teada, kes seda informatsiooni saab ja on võimalik täpselt jälgida, kas ja kuhu see informatsioon liigub. Meedia puhul on see ring määratlemata kelleni see informatsioon jõuab," sõnas Ginter.

Ginter rõhutas, et kaitsjal on lubatud temale jagatud infot jagada vaid prokuratuuri loal. "Sellest ma saan täiesti aru ja olen selle poolt. See mis puudutab meedia poolt info levitamist kui meedia ei ole seda infot saanud prokuratuurilt, siis ma ei näe, et seal prokuratuuri käest loa küsimine peaks alati kohane olema," rääkis Ginter.

"Ma ei saa siin anda seisukohta, et see oli kindlasti õige ja ma ei saa anda seisukohta, et see oli kindlasti vale. Sellest ma saan tõesti aru, et osasid asju on võimalik kaitsjaga jagada, aga mitte veel ajakirjandusega," lisas ta.

Eesti Ekspress kirjutas reedel, et Viru maakohus keelas eelmise nädala kolmapäeval meedial Nikolai Ossipenko kohtuistungit jälgida, kuigi oli varem andnud selleks loa. Keelamist õigustas kohus vastuoluliste põhjendustega.

Eelmise nädala kolmapäeval toimus Viru maakohtus Jõhvis kohtuistung, kus arutati ettevõtja Nikolai Ossipenko (64) vahistamist. Prokuratuur kahtlustab teda tervele reale Kohtla-Järve poliitikutele altkäemaksu andmises.

Jõhvi kohtumajja sõitsid kohale Delfi ja ERR-i ajakirjanikud. Nad olid küsinud eelnevalt kohtult luba istungi jälgimiseks, sealhulgas pildistamiseks ja selle ka saanud. Meedia seadis end sisse kohtusaalis, kus viibisid ka prokurör ja advokaat.

Vahetult enne istungi algust said ajakirjanikud telefonikõne kohtuametnikult, kes teatas, et luba Ossipenko istungit jälgida on tühistatud.