Teoloog: MPEÕK lahti ühendamine Moskvast pole kerge
Riigikogu opositsioonipoliitikute hinnangul on küsitav siseministri idee kuulutada Moskvas asuv õigeusu patriarhaat terroriorganisatsiooniks. Teoloogide hinnangul võib Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku lahti ühendamine emakirikust olla keeruline, kuid siiski tervitatav.
"Siseminister Lauri Läänemetsa neljapäevasest intervjuust sain aru, et riigil on soov lõpetada Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku (MPEÕK) seotus Moskva ja patriarh Kirilliga. Seda avaldust on ministril vaja, et oma järgmiseid samme astuda, ja nagu ma aru saan, soovitakse MPEÕK lahti siduda Moskva ja patriarh Kirilli alluvusest ja tegelikult kogu Putini mõjuulatusest," sõnas Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop ja Eesti kirikute nõukogu president Urmas Viilma.
Viilmaa ütles, et ajalooline traditsioon näeb ette, et ühe rahvusriigi territooriumil tegutseb üks õigeusu kirik, kes kanooniliselt allub ühele patriarhaadile. "Eestis aga on olnud olukord, kus tegutseb kaks õigeusu kirikut: üks on seotud Moskvaga, teine Konstantinoopoli patriarhiga. Ja seda ei peeta üleüldse õigeusumaailmas normaalseks olukorraks," ütles Viilma.
"Kui nüüd riik on sunnitud tegema samme, et siduda lahti üks kirik teatud kanoonilisest alluvusest, siis selle kiriku seisukohalt oleks tal võimalus taotleda
kanoonilist alluvust mõnelt teiselt patriarhaadilt, antud juhul siis Konstantinoopoli patriarhaadilt. Aga see, kuidas seda tehakse, ja kas see tähendab kahe kiriku liitmist või tähendaks see iseseisvat eksisteerimist oma sõltumatu struktuuriga ja Eesti territooriumil, aga olles kiriklikult seotud Konstantinoopoliga, siis seda tõenäoliselt on võimalik korraldada eri viisidel. Aga see on asi, mida praegu tõenäoliselt keegi veel ei ole jõudnud arutada," rääkis Viilma.
Viilma rõhutas, et tema arusaamist mööda oli ministri jutu teravik suunatud selgelt patriarh Kirilli ja Moskva suunas, mitte üksikisikute usuvabaduse suunas.
"Usk Jumalasse ei ole tingimata seotud sellega, kas ollakse Moskva, Konstantinoopoli või Jeruusalemma või mõne muu patriarhaadi alluvuses - see ei muuda inimeste kristlikku usku," lisas Viilma.
Rääkides meedias ilmunud kriitikast MPEÕK kirikuga seotud institutsioonide vastu, nagu Püha Johannese kool Tallinnas, ütles Viilma, et kõiki õigeusu kirikuga seotud koole, mida on Eestis kolm, aga ka venekeelseid munitsipaalkoole üldisemat, tuleb vaadata eraldi.
"See artikkel, mis ilmus Postimehes, on minu meelest vihakõne Püha Johannese kooli aadressil. Maha on vaikitud terve rida fakte. Näiteks see, et Püha Johannese kool asutati siis, kui metropoliidiks oli Kornelius, kes oli aastakümneid Eesti Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku metropoliit ja mitte keegi ei rääkinud temast kui Moskva mõjuagendist. See kool loodi hoopis teises olukorras. See, mismoodi Püha Johannese kooli on rünnatud, on minu hinnangul väga-väga ohtlik, sest see on lähedane pogrommile," sõnas Viilma.
Teoloog: kiriku lahti ühendamine pole kerge
Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo professor Riho Altnurme ütles, et Läänemetsa ettepanek kuulutada Moskvas tegutsev õigeusu patriarhaat terroriorganisatsiooniks on üsna äärmuslik. Kuid otsust, et Eesti õigeusu kogudused ei peaks kuuluma Moskva patriarhaadi alla, peab ta mõistlikuks.
"Seda ma olen pooldanud, sest õigeusu kanoonika järgi ei tohi olla kahte kirikut ühel territooriumil, kuid selliseid juhtumeid on tekkinud nii Eestis kui ka mujal. Ajalooliselt on see olnud nii, et õigeusu kirikud on olnud seotud kas kohaliku võimuga ehk on olnud oma riigi kirikud või on kuulunud näiteks Konstantinoopoli patriarhaadi alla, kui nad pole piisavalt suured, et olla iseseisvad," sõnas Altnurme.
"Kiriku Moskva alluvusest lahti ühendamine eeldab ka Eesti MPEÕK koguduste ja vaimulike tahteavaldusi. See on aga midagi sarnast, nagu see, kuidas saavad Eesti elanikud praegu lahti öelda Vene kodakondsusest - see võib olla keeruline. Kiriku lahti ühendamine Moskva patriarhaadist võib tekitada ka vastuseisu kogudustes. See pole kindlasti lihtne protseduur," rääkis Altnurme.
Altnurme lisas, et asja ei tee lihtsamaks see, et Eesti õigeusu kirikutel pole omavahel head läbisaamist. "Seal on teatud rivaliteet ja konkurentsinähud, millel on oma juured viimaste aastakümnete ajaloos," sõnas Altnurme.
Keskerakond Läänemetsa ideed ei toeta
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik ütles ERR-ile, et juhul, kui see ettepanek jõuab riigikoguni selliselt kujul, nagu ütles Läänemets "Esimeses stuudios", siis tema seda kindlasti ei toetaks.
"Usuvabadus on meie ühiskonna nurgakivi. See on eriti oluline, kui on rasked ajad. Me toetame Ukrainat võitluses Venemaa agressiooni vastu, ja niipalju kui ma suutsin tutvuda MPEÕK seisukohaga, siis nad on täpselt samal seisukohal. Nad toetavad Ukrainat, nad ei toeta Moskva seisukohti, ja nüüd represseerida neid - see on sama, kui Ameerika Ühendriikides oleks peale kaksiktornide terroriakti mošeed kinni pandud. See [Läänemetsa] ettepanek on vastuolus Eesti siseturvalisusega, igasugune ühiskonna lõhestamine kriisi ajal on väga vale. Kui jutt käib terrorismist, siis peab ikkagi isikutest rääkima, mitte institutsioonist," sõnas Korobeinik.
Korobeiniku sõnul on Läänemetsa jutt sihitud selgelt MPEÕK suunal. "Sest Venemaa riigikogu juba tunnistas terroristlikuks riigiks. Aga rünnata Eestis tegutsevat kirikut, kus on sada tuhat liiget - siis mis on see lõppeesmärk? Kas need inimesed peavad teise kiriku liikmeks minema - ma ei näe siin ühtegi jätkulahendust, mis oleks Eestile kasulik," lausus Korobeinik.
"Kui tõepoolsest selgub, et mõni kirik toetab terrorismi - ja siin võib rääkida ka Venemaa sõjast Ukrainas -, siis see on loomulikult kuritegu, aga nimetada terroristideks inimesi, kes mõistavad seda Venemaa rünnakut hukka, teenib vastupidist eesmärki," rääkis Korobeinik.
Ta lisas, et MPEÕK jaoks jääb variandiks, et nad küsivad autonoomiat, aga see, et usklikud inimesed viidaks ühest kirikust teise riigi poolt, on tänases Euroopas mõeldamatu.
Keskerakond saatis reedel välja ka pressiteate, kus ütles ühemõtteliselt, et ei toeta Läänemetsa ettepanekut tunnistada Moskva patriarhaadi õigeusu kirik terroristlikuks organisatsiooniks juhul, kui selline ettepanek riigikokku jõuab. "Ei saa karistada kõiki Eesti õigeusu vaimulikke ja usklikke inimesi patriarh Kirilli sõnade eest," ütles erakonna esimees Mihhail Kõlvart.
Toom ja Valge: tuleb mõelda tagajärgedele
Samuti Keskerakonna liige, europarlamendi saadik Jana Toom kirjutas sotsiaalmeedias, et tal on sotsiaaldemokraat Läänemetsale mitmeid küsimusi.
"Kuigi veetsin hommiku advokaatidega vesteldes, ei ole ma veel valmis [vestluse tulemusi] sõnastama. Siin tuleb mõelda tagajärgedele: koguduseliikmetele, omandile, usuvabadusele, ühiskonna lõhestusele, EL-i liikmesriikide reaktsioonile... Aga esimene asi, millele ma alati mõtlen, kui hakatakse MPEÕK teemal käratsema, on Pühtitsa. Kujutada ette nunnade terroristideks kuulutamist on lihtsalt täitsa lõpp," kirjutas Toom.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni liige Jaak Valge sõnas, et EKRE arutab Läänemetsa ettepanekut alles esmaspäeval. "See on usuvabaduse küsimus, kus pole vaja rapsida poliitilise punktivõidu nimel. Sellel kirikuasjal võivad olla ettearvamatud tagajärjed," sõnas Valge lühidalt.
Läänemets ütles neljapäeva õhtul ETV "Esimeses stuudios", et ta teeb riigikogule ettepaneku tunnistada Moskvas tegutsev õigeusu patriarhaat terroristlikuks organisatsiooniks, et selle tegevuse saaks Eestis keelustada.
Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku (MPEÕK) esindaja kinnitas teisipäeval antud pressikonverentsil, et MPEÕK ei allu otseselt Moskva patriarhile ning ei saa ka vastutada tema Venemaa sõda Ukrainas toetavate avalduste eest. Sellega lükkas kirik sisuliselt tagasi Läänemetsa nõudmise lahkuda Vene patriarhi Kirilli alluvusest.
Toimetaja: Mari Peegel