"Sotsiaaldemokraatide ministrid, regionaalminister ja terviseminister, on olnud seda meelt, et seal valdkondades on võimalik kärpeid teha. Terviseminister on pakkunud välja 20 miljonit aastas kokku hoidva efektiivsuse tõstmise tervishoiusüsteemis. See on pool summast, mida rahandusminister püsikulude kokkuhoius soovib teha. Mõned asjad on siin üleval. Olen teinud partneritele ettepaneku, et siseministeeriumi haldusalas võime teha kärpe kolm miljonit eurot ühekordsena," rääkis Läänemets.

"See ei puudutaks inimesi, inimesed saaksid tööle jääda. Me ei halvaks sisejulgeolekut," sõnas minister.

Püsikulusid tuleb Läänemetsa sõnul tema valdkonnas võibolla hoopis suurendada.

"Mul on siseministrina vastutus olukorras, kus hübriidrünnakud Euroopas sagenevad, me näeme, mida Venemaa teeb. Eesti ei tohiks teha viga, et teeme sellises olukorras veel vähem sisejulgeoleku heaks. Peame varsti võibolla hoopis suurendama personalikulusid sisejulgeolekus," rääkis Läänemets.

"Oleme arutanud, et ministeeriumid, kel on väiksem mõju ühiskonnale, kui see on julgeolekus, võiksid kärpesse suurema panuse anda," sõnas Läänemets. "Meil on Eestis 1800 vangi ja 1200 vanglatöötajat, võibolla see üle vaadata," lisas ta.

"Aasta 2024. aasta eelarve pole Eesti riigi probleem, vaid aastate 25-26-27 eelarve on probleem. Mõnes mõttes oleme täna kulutanud aja 2024. aasta lisaeelarve peale ja kui sügisel jõuame kokkuleppele sotsiaalvaldkonnas, siis me ei jõua seda enam teha, et see 2025. aastal jõustada," rääkis Läänemets.

Läänemets ütles, et eelarve kordategemise juures räägime kindlasti maksumuudatustest ja maksutõusudest.

"Debati koht pole see, kas need tulevad, sest ükskõik milline erakond valitsuses oleks, ta peab seda tegema, sest üle miljardi euro on puudu. Debatt peaks käima selle üle, kes kui palju peab maksma, kas rohkem peab maksma keskklass, vaesemad inimesed või rikkad inimesed," rääkis Läänemets.

Valitsuspartnerid jätkasid esmaspäeval 175 miljoni euro suuruse negatiivse lisaeelarve üle arutelusid, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Siseministeeriumi kärpe arutamiseni ei jõutud.

Esmaspäeva pärastlõunal toimunud arutelul keskenduti sellele, kas kärpida tuleks peamiselt ühekordseid kulutusi või jooksvaid kulutusi, mis tooksid endaga kaasa ka tulevikku vaatavalt kulude vähendamist.