Marko Mihkelson rääkis "Esimeses stuudios", et Donald Trump suutis end kahe aastaga presidendivalimistel favoriidiks mängida ja varem demokraate toetanud valijad enda taha meelitada.

"Arvan, et peamine põhjus, miks Trump suutis sellise tagasituleku teha, on lahkuva presidendi Joe Bideni administratsiooni ülim nõrkus paljudes küsimustes, nii sise- kui ka välispoliitikas. Ja isegi kui vaatame, et 2022. aastal vahevalimistel ju Trumpi ei saatnud edu, ka tema toetatud kandidaadid pigem kaotasid kui võitsid ja ei tundunud loogiline, et ta suudab kahe aastaga ennast tagasi mängida favoriidiks, aga ta suutis," rääkis Mihkelson.

Mihkelson märkis, et demokraat Kamala Harrisel oli võimalus ennast tõestada, kuid ta ei suutnud seda teha.

"Vaatamata sellele, et ta tuli kampaaniasse sisuliselt viimasel hetkel ja sunnitud olukorras ja tal oli vähe võimalusi ennast lahti haakida administratsioonist, mille liige ta praegu on, siis oli tal väike šanss kallutada enda kasuks valijate toetust. Aga üks viga ajas teist taga ja ka Harris ise ei suutnud olla veenev ennekõike neis küsimustes, mis paljudele valijatele läks korda ehk majandus, inflatsiooni mõju Bideni administratsiooni ajast. Seetõttu Trumpi ekstravagantsus vaatamata kõigele, mida ta kampaania käigus taas suutis välja öelda, läks valijatele korda lootuses, et Trump on see, kes ajab asjad jälle korda," selgitas ta.

Oma võidukõnes lubas Trump seista iga ameeriklase eest. Mihkelson kommenteeris, et isegi kui Trumpil on siiras soov ühiskonda ühendada ja olla kõigi ameeriklaste president, siis tema kampaania käigus tehtud väljaütlemised seda ülesannet kergeks ei tee.

"Need teemad, mida ta kampaania käigus nii tugevalt esile tõstis, näiteks immigratsiooni küsimus, potentsiaalselt illegaalsete immigrantide deporteerimine, küüditamine, rääkimata naiste õiguste küsimustest, kuni mitme teise kriitilise küsimuseni, kus Trumpil on väga värvikad seisukohad – kuidas see kõik võiks välja näha ja mõjutab ühiskonda," lisas Mihkelson.

"Ukraina jaoks on nii USA otsustamatus kui ka etteennustamatus ohtlik"

Kui Joe Bideni administratsioon on olnud Ukraina sõjaga seoses otsustamatu, siis Donald Trumpi selle-suunalise poliitika asjus on praegu teadmatus. Mihkelsoni sõnul on Ukraina vaatest mõlemad variandid kehvad.

"Igasugune otsustamatus ja ka etteennustamatus on ohtlik, sest need ei sisalda endas ju kindlat eesmärki. Me pole ju kuulnud Trumpi puhul – nagu ei kuulnud ka Bideni puhul – ühemõtteliselt ja selgelt, et USA toetab Ukraina võiduplaani, on valmis kutsuma nad NATO likmeks, annavad relvastuse koguses, mis on vajalik võidu saavutamiseks, ja õiguse kasutada relvi Venemaa territooriumil olevate sõjaliste objektide ründamiseks," rääkis Mihkelson.

"Me pole kuulnud seda ühelt ega teiselt poolelt, ei lahkuvalt presidendilt ega presidendiks tõusvalt Trumpilt ja tema asepresidendilt. Vaid, vastupidi, kõhklusi, arvamusi, et Ukrainal ei olegi võimalik seda sõda võita ja et tegelikult tuleks leida hoopis mingi lahendus, panna Vladimir Putin ja Volodõmõr Zelenski omavahel rääkima. Mina ei kujuta seda ette, et 24 või 48 tunni jooksul Trump isegi sellise liigutuse saab teha, et ta suudaks tõsiselt panna need sõja osapooled praegu kuidagi tõsiselt suhtuma sellesse, et selline lahendus oleks võimalik. Venemaal pole seda vaja," lisas ta.

Mihkelson põhjendas, et Venemaa on edenenud alates 2022. aasta täiemahulisest sissetungist kiiremini kui me seda näha tahaks ja selle üks põhjustest on see, et Ukrainale lubatud abi ei ole kõik kohale jõudnud. "Alles hiljuti Zelenski ütles, et kevadel USA lubatud sõjalisest abist on kohale jõudnud vaid kümnendik," lisas ta.

Mihkelson tõdes, et nii Trump kui ka tema asepresidendiks valitud J.D. Vance on olnud siiani kriitilised pigem Ukraina kui Venemaa suhtes, kuid samas võib Trumpi tegevus ka üllatada.

"Trumpile ei meeldi ju kaotada ja kui ta asetatakse olukorda, kus ta peaks tõestama, et ta on võitja, siis ta võib reageerida nii, et see võib olla ebameeldiv üllatus ka Venemaale," ütles Mihkelson.

Rääkides sellest, et Trump hakkab ilmselt nõudma Euroopalt suuremat panustamist iseenda kaitsesse, ütles Mihkelson, et see ei saa tulla Euroopale üllatusena.

"Euroopa jaoks on äratuskellasid olnud palju ja mitte ainult Trumpi võit. Euroopas käib sõda ja ei käi mitte ainult kolmandat aastat, vaid Venemaa alustas Ukraina riigi hävitamist juba 2014. aastal. Ja alles eelmisel aastal on enamik NATO riikidest jõudnud kaitsekuludes kahe protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust. Sellest aga ei piisa isegi varude taastamiseks ja ladude täitmiseks ja, veel enam, kaitsevõime tugevdamiseks," rääkis Mihkelson.