Politsei luureteenistus (PET) ja sõjaväeluure (FE) teatasid ühisavalduses, et 24. märtsi üldvalimistega võivad kaasneda desinformatsioon ja küberrünnakud ning märkisid, et Taani on oma toetuse tõttu Ukrainale Venemaa jaoks esmatähtis sihtmärk.

Peaminister Mette Frederiksen kuulutas neljapäeval välja valimised, öeldes, et Venemaalt on Taani üks suuremaid ohte. Aga samuti tõi ta esile USA presidendi Donald Trumpi soovi Taanile kuuluva Gröönimaa omandamiseks.

"Sekkumise oht tuleb peamiselt Venemaalt, kuid võib pärineda ka teistelt riiklikelt toimijatelt," seisis kahe luureteenistuse ühisavalduses.

"Mõjutustegevuse eesmärk võib olla lõhede külvamine, avaliku arutelu mõjutamine või kandidaatide, erakondade või konkreetsete poliitiliste programmide sihikule võtmine," teatasid PET ja FE. Ühiskondlike lõhede tekitamine suurendaks polariseerumist ja mõjutustegevus võiks külvata Taani ja Gröönimaa kohta väärinfot.

"Ühendriikide väljendatud soov Gröönimaa enda valdusesse saada on toonud kaasa Taani kuningriiki puudutava desinformatsiooni leviku, mis võib enne valimisi tekitada ebakindlust," ütlesid ametkonnad.

Lisaks on Valge Maja tähelepanu Taanile loonud uusi rahvusvahelisi murdejooni, mida välisriigid, nagu Venemaa ja Hiina, saaksid mõjutamise eesmärgil ära kasutada, öeldi samas.

Hinnang järgneb Taani sõjaväeluure 2025. aasta detsembri raportile, kus esimest korda käsitleti USA-d negatiivsena. FE juht Thomas Ahrenkiel kirjeldas seda kui "hüvastijättu vana maailmakorraga", hoiatades, et väiksemad riigid nagu Taani tegutsevad nüüd maailmas, kus domineerib võimupoliitika, mitte reeglitel põhinev süsteem.

Taani peaminister Mette Frederiksen pidi valimised välja kuulutama hiljemalt 31. oktoobriks, aga ekspertide sõnul valis ta teadlikult nende ettepoole toomise ja 24. märtsi, kuna tema populaarsus on viimastes arvamusküsitlustes tõusnud tänu tema tegevusele Trumpi Gröönimaa-nõudmiste tagasilükkamisel.

Telekanali TV2 avaldatud hiljutise küsitluse kohaselt toetaks 21 protsenti valijatest peaministri sotsiaaldemokraate, mis asetaks erakonna esikohale, kuigi see tulemus oleks ikkagi 6,5 protsendipunkti madalam kui 2022. aasta valimistel.

Sotsiaaldemokraadid said mullustel kohalikel valimistel rängalt lüüa, kui kaotasid ligi poole enda kontrolli all olnud omavalitsustest, sealhulgas võimu pealinnas Kopenhaagenis.