FT: Eesti ei toetanud Brüsseli mitteametlikul hääletusel Poola karistamist ({{commentsTotal}})

Poola ja Euroopa liidu lipud.
Poola ja Euroopa liidu lipud. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud hääletasid eelmisel nädalal Brüsselis selle üle, kas Euroopa Komisjoni vastasseisus Varssaviga tuleks astuda järgmisi samme Poola justiitsreformi asjus. Mitteametliku hääletustulemuse põhjal saab teha ka järeldusi selle kohta, milliseks võiks kujuneda võimalik ametlik hääletus ning hetkel ei paista Brüsseli positsioon eriti tugev olevat, nendib ajaleht Financial Times.

Euroopa Komisjon käivitas eelmise aasta detsembris õigusriigialaseid rikkumisi käsitleva Euroopa Liidu lepingu 7. artikli, mille tulemusena võivad Poolat ees oodata sanktsioonid, sest Poolas viimase kahe aasta jooksul vastu võetud 13 seadust on Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnul loonud olukorra, kus valitsus "saab süstemaatiliselt sekkuda kohtuorganite koosseisu, võimu, juhtimisse ja toimimisse".

Kui kriitikute meelest soovib Poola valitsus kohtuvõimu üha rohkem endale allutada, siis võimuerakond Õigus ja Õiglus on omakorda väitnud, et eesmärgiks on reformida ebaefektiivset justiitssüsteemi, mida pole kohandatud alates kommunismiperioodi lõpust.

Brüsseli sammu näol on aga igal juhul tegu pretsedenditu otsusega, sest Komisjon ei ole seda artiklit kunagi varem rakendanud, ning teoreetiliselt võib Poola valitsus jääda ilma oma hääleõigusest.

Komisjoni otsus ei pruugi kaasa tuua hääleõiguse peatamist või muid olulisi karistusmeetmeid

Samas ei tähenda 7. artikli kasutamine ilmtingimata seda, et näiteks Varssavi hääleõigust piirama hakatakse.

Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22.

Kui see hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatamiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud EL-toetusi.

Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning näiteks Ungari on juba varem kinnitanud, et Komisjoni samm on vastuvõetamatu ja rikub tõsiselt Poola suveräänsust ning seetõttu on Budapestil kavas õigel hetkel oma vetoõigust kasutada.

Põhjus, miks teema on hetkel taas nii teravalt tõstatunud, seisneb selles, et kriitikat pälvinud uued seadused jõustuvad 3. juulil.

Olukord, kus Brüsselil ei õnnestu sundida Poolat reformi asjus muutusi tegema, oleks tõsiseks tagasilöögiks Euroopa Liidu võimele end valitseda ajal, kui mitmel pool on pead tõstmas autokraatiasse kalduvad riigijuhid ning mitmeid liikmesriike räsivad korruptsiooniskandaalid, majandusprobleemidest, rändekriisist ja välissuhetest rääkimata.

Brüsseli kriitikud aga süüdistavad Euroopa Komisjoni topeltstandardites ja selles, et suuremate ja mõjukamate liikmesriikide poolt sooritatud rikkumistega on Brüssel sageli valmis leppima.

Brüsseli seisukohta ei toeta piisav arv liikmesriike, Eesti ei toetanud Poola karistamist

Kui Brüssel ja Varssavi omavahel kompromissini ei jõua, sõltubki vastasseisu tulemus sellest, kui palju kumbki osapool endale liikmesriikide seast toetajaid kogub, kirjutab Financial Times.

Nagu eelpool mainitud, läheks artikli 7 lõike 1 rakendamiseks vaja, et selle sammu poolt hääletaks 22 liikmesriiki 27-st (Poola ise hääletada ei saaks).

Suursaadikute mitteametlikul hääletusel toetas Poola suhtes järgmise sammu astumist 14 liikmesriiki - eelkõige oli tegu vanemate liikmesriikidega, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Beneluxi riigid.

Vastu hääletasid Poola Visegradi liitlased - Ungari, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia - ning Horvaatia.

Kui Visegradi riikide vastuhääletamine oli ette aimatav, siis hoopiski olulisem on see, kuivõrd suur hulk riike jättis hääletamata ehk jäi erapooletuks. Need riigid olid Austria, Rumeenia, Itaalia, Leedu, Malta, Eesti, Sloveenia, Ühendkuningriik ja Bulgaaria. Viimane on kusjuures hetkel veel eesistujariigiks ning Austria on järgmine eesistuja.

Käesoleva aasta märtsis Vilniuses kohtunud Balti riikide peaministrid ei toeta Euroopa Liidu sanktsioone Poola vastu seoses kohtureformiga.

Väljaanne Politico aga kirjutas varem juunis oma allikatele viidates, et Poola karistamise teema on tekitanud lõhe ka Euroopa Komisjoni sees.

Euroopa Liidu ametnikud ja diplomaadid selgitasid, et vaidluse peamisteks osapoolteks on ühelt poolt Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja tema endine kabinetiülem, praegune Komisjoni peasekretär Martin Selmayr ning teiselt poolt Komisjoni asepresident Timmermans, kes on seni olnud ka Poola suhtes tehtava kriitika juhtfiguuriks.

Allikate sõnul on Selmayr ja Juncker valmis loobuma plaanist kasutada Poola vastu Euroopa Liidu lepingu 7. artiklit, mis käsitleb õigusriigialaseid rikkumisi.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: