Darja Saar: poliitikud ei peaks sekkuma ajakirjanduse töösse ({{commentsTotal}})

ETV+ peatoimetaja Darja Saar kommenteerib president Kersti Kaljulaiu ettepanekut ühendada ETV+ ja Tallinna TV ning Raul Rebase ettepanekuid hakata ETV+is reklaami näitama ning lõpetada eetriaja ostmine telekanalist PBK.

Palju võtsid presidendi sõnad vastu üheselt: ühendada kaks erineva auditooriumi ja ajalooga telekanalit. Muidugi poleks see õige. Selline lähenemine on määratud läbikukkumisele. Ükskõik milline teleinimene võib seda kinnitada.

Kuid presidendi sõnade üldisem mõte on tegelikult see, et avaõiguslik ringhääling võib vabalt edastada ka munitsipaaluudiseid.

Vaadakem kas või Raadio 4 kohalikke uudiseid. Need eksisteerivad ilma probleemideta juba mitukümmend aastat ning tänu sellele pole pealinnas tekkinud ka dubleerivat linnaraadiot. Sama peaks toimuma ka televisioonis, ainult et Tallinna TV funktsioonid linnauudiste edastamisel peaks enda kanda võtma ETV, mitte ETV+.

ETV-l on olemas näiteks kultuuriuudised – miks see siis ei peaks hakkama saama ka linnauudistega? See on nii brittide BBC kui ka Vene föderaalkanalite tavapärane praktika: neil on kohalikud toimetused, mis toodavad kohalikke uudiseid.

Teine presidendi selge sõnum oli vajadus lõpetada ajakirjanduse kasutamine poliitilise mõjutusvahendina nii kohalikul tasandil (elanike linnasündmustest informeerimise sildi all) kui ka riiklikul tasandil (vene vähemuse Eesti eluga kursis hoidmise sildi all).

Tallinna TV tekkis Edgar Savisaare isikliku vastulöögina erakätes olevatele meediamajadele (Ekspress Meedia, Eesti Meedia). Keskerakonna endine juht tahtis oma massimeediat. Linnaeelarvest rahastati parteimeediat koos peatoimetajate ja toimetajatega, kes kuulusid Keskerakonda. See on minu hinnangul vastuvõetamatu. Ajakirjanik ei saa olla erakonna liige.

Tallinna TV puhul on minu jaoks positiivne tõsiasi, et kanal annab tööd paljudele režissööridele, operaatoritele ja monteerijatele. Eesti teleturg on väike ja seetõttu on oluline, et valdkonna professionaalid leiavad rakendust professionaalidena, mitte ainult pulma- ja ärivideote tegijatena.

Reklaam ETV+i

Tegin taolise ettepaneku ERRi juhatusele juba 2015. aastal, siis, kui ETV+ alles valmistus eetrisse minema.

Eestikeelse televisioonis osas otsustati ETV-le 2000. aastate alguses tagada rahastamine riigieelarvest sellel tingimusel, et see hoidub igasugusest konkurentsist telereklaamiturul. Venekeelsete telekanalite osas on olukord Eestis teistsugune. ETV+ konkureerib Venemaa era- ja riiklike telekanalitega. Need kõik müüvad reklaami.

Lisaks reklaamile saavad Vene telekanalid raha ka riigieelarvest. 2017. aasta oktoobris sai Pervõi kanal näiteks Venemaa valitsuselt 43.4 miljonit eurot nii oma programmi tootmiseks ja sisu hankimiseks kui ka oma kanali turundamiseks ja ülekandmiseks Venemaal ja teistes riikides. Samasuguseid rahasüste saavad riigieelarvest ka VGTRK ja NTV.

ETV+ tegutseb ainult riigieelarvest saadavast rahast. Omaprogrammi tootmiseks on ette nähtud 1,7 miljonit eurot, sisu hankimiseks 400 000 eurot ning eestikeelse tõlke peale kulub 300 000 eurot aastas.

Eraettevõtted oleksid ETV+is reklaami ostmisest huvitatud, sellest annavad tunnistust sagedased pöördumised ettevõtetest. Neile, kes reklaamiraha ETV+i kaasamise suhtes skeptilised on, pakuksin, et las turg ja erasektor otsustavad. Kui eraettevõtted ei haara kinni võimalusest end ETV+is reklaamida, ei kaota PBK ega teised erakanalid midagi.

Miks ETV+ile on eraldatud piiratud leviala?

Lisaks telereklaamile aga vajab kiiret lahendust veel üks teleturgu puudutav nüanss.

Vähesed teavad, et ETV+i edastatakse Eestis vabalevis Levira võrgus Multiplex 6, samal ajal kui ETV, ETV2 ja Tallinna TV-d edastatakse suurema levialaga võrgus Multiplex 1. Meile laekub ETV+ levi kvaliteedi kohta väga palju kaebusi.

Kõik need kaebused on jõudnud ka ERRi juhatuseni, kuid lahendust probleemile endiselt pole. On arusaamatu, miks ETV+ piiratud levialaga võrgus hoitakse.

Ning veel üks suurem küsimus on ETV+ eestikeene sünkroontõlge, mis sellest aastast on saadaval ungari keele helikanali all, et mitte kedagi ärritada. Miks selle teenuse peale endiselt raha raisata?

Rünnakust PBK vastu

Mulle üldiselt ei meeldi, kui poliitikud sekkuvad ajakirjanduse tegevusse. Soovin, et kõik poliitikud – eranditult, nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil – tegeleksid oma tööga: võtaks vastu seadusi ja organiseeriks linna- ja vallavalitsuste tööd.

Kodakondsus- ja haridusküsimused, tervishoid, taristu – kõik need vajavad poliitilisi lahendusi, aga mitte valijate jaoks etendatavat teatrit. Seni on aga pigem nii, et poliitikud süüdistavad peeglit selles, et endal nägu viltu.

Erinevalt poliitikutest teevad teleprofid omavahel tihedat koostööd, tänu millele jõuavad eetrisse nii uued kui ka juba armastatuks muutunud telesaated. Ajalehe MK Estonia peatoimetaja Andrei Titov, saadete „Kofe +“ ja „Kto kovo?“ („Kes keda?“) saatejuht, on hetkel parim telesaatejuht kogu Eestis, kes võiks juhtida saateid mis tahes Venemaa üleriiklikus kanalis.

PBK korrespondent Aleksei Ivanov osales toimetajana Eesti kaitseväe teemalise saatesarja „Joondu, valvel!“ tegemises. Režissöör Aleksei Mutovkin teeb koos Narva stuudio meeskonnaga juba teist aastat iganädalast ülekannet „Narodu važno“ („Rahvale tähtis“).

ETV+ on praegu televaldkonna oskusteabe epitsenter, mis võimaldab professionaalidel, olenemata nende „sissekirjutusest“, osaleda mahukate teleprojektide tegemises. Ma soovin, et nii ka jääks. •

Artikkel on algselt ilmunud ERRi venekeelses portaalis rus.err.ee.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: