„Minu uusaastasoov on: vaata suuremat pilti, pole vaja teha lühinägelikke otsuseid. Need 300 000 [vene emakeelega] inimest, kes Eestis elavad, pole objektid ja meie eesmärk pole neid kuidagi töödelda,“ märkis Saar Toomas Sildami veebisaates.

Saare hinnangul kõneleb fakt, et pool ETV+i vaatajatest on eestikeelsed, sellest, et kanalil on õnnestunud tekitada kvaliteetne keeleülene sisu.

„Mulle on vastukarva see, kui ETV+i esitletakse kui propagandakanalit, mille eesmärk on [Venemaa presidendi Vladimir] Putiniga võidelda. Me oleme tavaline telekanal,“ rõhutas Saar.

Üks kehtivast seadusest tulenev ETV+ tegevuse eripära on kohustus tagada eestikeelne sünkroontõlge ka kõigile otse-eetrisaadetele. Selle peale kulub aastas 50 000 eurot ning Saare hinnangul pole see mõistlik.

„Muudatuse tegemine keeleseaduses ei ohustaks kuidagi eesti keelt ega kultuuri, kuid parandaks avaliku teenuse kvaliteeti,“ tõdes Darja Saar. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt ei pea sünkroontõlkima eesti keelde võõrkeelsele audiotooriumile mõeldud raadioprogramme, küll aga tuleb seda teha teleprogrammide puhul.

Erameedia suunast kandunud ettepanekutele anda ETV+ile kuluv raha hoopis Delfi ja Postimehe venekeelse sisu arendamiseks vastas peatoimetaja, et mitte raha, vaid sisu tuleks jagada erinevate meediamajade ja kanalite vahel.

„Täitsa arusaadav, et erameedia tahaks raha endale, aga nagu me näeme [telekanal] PBK näitel, on sellisel juhul raske tagada, et tehakse ajakirjandust, mitte sisuturundust. Samas pole vaja kulutada raha selleks, et toota sisu erinevate meediamajade jaoks – me oleme valmis seda sisu jagama,“ rääkis Saar ja tõi näiteks sündimas oleva koostööleppe Delfi venekeelse portaaliga.

ETV+is töötab hetkel 50 inimest. Darja Saar prognoosib, et selle lineaarne programm hõlmab lähitulevikus 2-3 protsenti telerivaatamise koguajast Eestis ning umbes 300 000 inimest nädalas.

Täismahus veebisaadet võib vaadata artikliga liidetud videost.