Trumpi Venemaa teemal toetanud Conte naasis koju USA-lt saadud küllakutsega ({{commentsTotal}})

Giuseppe Conte ja Donald Trump.
Giuseppe Conte ja Donald Trump. Autor/allikas: AFP/Scanpix

USA president Donald Trump teatas laupäeval, et Itaalia uus peaminister Giuseppe Conte on teretulnud Valgesse Majja. Conte oli varem lääneriikide juhtidest ainsana toetanud Trumpi mõtet, et Venemaa tuleks uuesti juhtivate tööstusriikide gruppi tagasi kutsuda ehk muuta G7 uuesti G8-ks.

"Kohtusin just Itaalia uue peaministriga, tõeliselt suurepärane mees. Ta võetakse lähiajal auaavaldustega Washingtonis, Valges Majas vastu. Ta saab tegema head tööd - Itaalia rahvas tegi õige otsuse!" teatas Trump Twitteris.

Trumpi varasem ettepanek lasta Venemaa tagasi juhtivate tööstusriikide gruppi šokeeris mõningaid tema lääneriikide kolleege ja siseriiklikuid kriitikuid, kes rõhutasid, et Venemaa arvati grupist välja seoses Krimmi annekteerimisega ja tegevusega Ukrainas, kus pole seni mingit muutust paremuse poole märgata.

Conte seevastu, kes juhib kahe Kremli-sõbralikuks peetud erakonna valitsust ja kes on juba varem kutsunud üles Venemaa-vastaseid sanktsioone ümber vaatama, aga võttis Trumpi idee hea meelega vastu, vahendas Politico.

"Ma nõustun USA presidendiga: Venemaa peaks olema tagasi G8* hulgas. See on kõikide huvides," kirjutas peaminister oma Twitteri-kontol. 

Conte näol oli tegu nn kompromisskandidaadiga peaministri kohale Liiga ja Viie Tähe Liikumise (M5S) valitsuses, sest parteide juhid - vastavalt Matteo Salvini ning Luigi Di Maio - loobusid koalitsioonileppe nimel ise sellele ametikohale pürgimast ning hakkasid kumbki hoopis asepeaministriteks.

Varasemat poliitilist karjääri ega märkimisväärset kogemust selles vallas advokaadist ja juuraõppejõust Contel ei ole ning tema tõus valitsusjuhiks oli pärast pikale veninud võimukõnelusi paljudele üllatuseks. Peaministri kohale pakkus teda M5S, enne valimisi oli Di Maio rääkinud Contest kui võimalikust avaliku halduse ministrist.

AFP kirjutab oma ülevaates, et hiljem paistis Conte siiski järgivat Venemaa teemal Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli eeskuju ehk nõustunud, et hetkel on siiski veel vara rääkida Venemaa naasmisest juhtivate tööstusriikide hulka.

Retoorika poolest malbe Conte aga andis kohtumisel selgelt mõista, et Itaalia on valmis vastasseisuks Brüsseliga mitmetes küsimustes, näiteks ootab Itaalia teistelt liikmesriikidelt suuremat solidaarsust Vahemere migratsiooniprobleemide lahendamisel.

Eurotsooni tulevik ja Venemaa mõju

Kahe äärmuslikus populismis süüdistatud erakonna valitsus Euroopa suuruselt kolmanda majandusega riigis võib analüütikute hinnangul tekitada mitmeid tõsiseid probleeme.

Esiteks on mõlemad parteid jaganud ohtralt lubadusi, mille täitmiseks läheks vaja oluliselt rohkem raha, miljardeid lisaeurosid.

Kuigi nii M5S kui ka Liiga on oma varasemaid Euroopa Liidu vastaseid seisukohti ja retoorikat leevendanud, soovivad nad endiselt mitmeid EL-i seniseid reegleid muuta või neid eirata, seda eriti rahanduspoliitikas. Ehk pikka aega on kardetud, et Itaalias võib vale juhtimise korral tekkida kunagisele Kreeka rahanduskriisile sarnane olukord ning Itaalia puhul oleks selle kriisi mõju ülejäänud Euroopale palju suurem.

Rahvusvahelises mõttes on tulevase Itaalia valitsuse koosseis oluline nii Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades - tehtud on ju ka ähvardusi EL-ist välja astuda - kui ka NATO koostööd arvestades.

Olukord, kus valitsuskoalitsiooni moodustaksid Liiga ja Viie Tähe Liikumine, tähendab sisuliselt seda, et olulist NATO ja EL-i liikmesriiki juhiks valitsus, kus mõlemad osapooled, eriti paremäärmuslikuks peetud Liiga juht Salvini isiklikult, on paistnud silma äärmiselt Kremli-meelsete avaldustega.

Salvini on võtnud ägedalt sõna Venemaad puudutavate sanktsioonide vastu, külastanud korduvalt Venemaad ja kohtunud seal juhtivate võimupoliitikutega, sealhulgas president Vladimir Putini endaga, ning osalenud fotosessioonidel T-särgiga, millel on kujutatud Putin.

* Venemaa kuulumine juhtivate tööstusriikude gruppi aastatel 1997-2014 oli sisuliselt ka varem problemaatiline ja küsitav. Nimelt juhtisid paljud analüütikud tähelepanu sellele, et Venemaa kaasamine lähtus eelkõige poliitikast, mitte aga majanduslikest põhimõtetest. Ehk kuigi Venemaal oli ja on vaieldamatult suur välispoliitiline mõju ning palju tuumarelvi, siis majandusarengu kriteeriume arvestades pole Venemaal G7 riikide lähedale asja ning pigem sobiksid G7 võimaliku laienemise puhul sellesse seltskonda näiteks Austraalia või Lõuna-Korea. Võrdluse Austraalia ja Venemaa majandusega tõi hiljuti esile näiteks ka Suurbritannia välisminister Boris Johnson.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: