Kaks Kremlile lähedal seisvat anonüümseks jääda soovivat allikat rääkisid Bloombergile, et Moskva on üha rohkem tunnistamas, et Venezuela majanduse katastroofiline olukord murendab pöördumatult Maduro jalgealust ja avalikku toetust. Samuti saab Venemaa aru ka sellest, et Venezuela armee jaoks on muutub iga hetkega vastumeelsemaks ülesanne suruda maha Maduro vastu protestivaid kaaskodanikke.

"Paraku ei ole aeg Maduro poolel," tunnistas ka föderatsiooninõukogu välisasjade komitee aseesimees Vladimir Džabarov. "Majanduskriisi halvenemise olukorras võib ühiskonna meelsus kiirelt tema vastu pöörduda."

Seega on Moskva skeptiline Maduro USA poolt toetatud vastaste suhtes, kuid saab ka aru, kui vähe on Venemaal võimalusi päästa oma "klienti", kes on on liiga sügaval finantskriisis, et Kreml teda välja tõmmata saaks, ning kes asub liiga kaugel, et sinna märkimisväärselt Venemaa sõjalist jõudu paigutada. Ehk sellist operatsiooni, mida Venemaa alustas näiteks Süüria presidendi Bashar al-Assadi toetuseks, pole Moskval Venezuelas võimalik rakendada.

Venemaa jaoks on probleemiks ka see, et Maduro ja tema eelkäija Hugo Chavezi ajal on Venemaa investeerinud Venezuelasse miljardeid dollareid, mis võivad kiire ja jõulise võimuvahetuse korral Moskva jaoks kaduma minna.

Tähelepanuväärne on ka see, et viimasel ajal on Madurole häälekat toetust avaldanud mitmed Venemaa esindajad, kuid president Vladimir Putin pole pärast 24. jaanuaril toimunud telefonikõnet sellel teemal avalikult enam sõna võtnud.

Kuigi Venemaa esindajad on avalikult välistanud läbirääkimised Venezuela opositsiooniga, on tõenäoline, et mitteametlikult on kontakte juba olnud, arvasid analüütikud Moskvas.

"Täna veel kontrollib Maduro riiki, kuid iga päevaga on tal vähem mõjuvõimu, kui tema legitiimsusele väljakutset esitatakse," selgitas Venezuela ekspert Dmitri Rozental riiklikust Ladina-Ameerika õpingute instituudist. "Tema võimalused võimule jääda on hajumas."

End ajutiseks presidendiks kuulutanud ja juba USA ning paljude teiste lääneriikide toetuse pälvinud rahvusassamblee spiiker Juan Guaido on juba pöördunud otse Hiina poole ja kinnitanud, et kõiki Pekingiga sõlmitud lepinguid, mis on sõlmitud lähtudes rahvusassamblee poolt vastu võetud seadustest, hoitakse au sees ka edaspidi. Guaido rõhutas eelmisel nädalal Bloombergile antud intervjuus, et Venemaa ja Hiina investeeringud oleksid tegelikult paremini kaitstud just nimelt demokraatlikus Venezuelas.

USA ja tema liitlased piirkonnas ning kaugemal on veendunud vajaduses Maduro võimult tõrjuda ja Venemaa ei saa riskida suure vastasseisuga Washingtoni lähipiirkonnas, nentis Moskvas tegutsev poliitikaekspert Ivan Konovalov. "Lõppude lõpuks ei oleks Guaido Venemaa jaoks eriline tragöödia," lisas ta.

Samal ajal muutub olukord Venezuelas üha kriitilisemaks. Muuhulgas pälvisid palju tähelepanu fotod sellest, kuidas Venezuela armee on blokeerinud Colombia piiril oleva silla, et USA poolt saadetud humanitaarabi riiki ei pääseks, ning veokid humanitaarabiga on endiselt Colombias Cucuta linnas.

Guaido on hoiatanud, et paljud Venezuela elanikud võivad surra, kui humanitaarabi riiki ei lasta. Maduro on aga kinnitanud, et olukord on kontrolli all ning riik annetusi ei vaja. BBC teatel on aga Venezuela tervishoiusüsteem kokkuvarisemise äärel ning sageli on haiglates puudu ka vett, ravimitest rääkimata.