Valges Majas toimunud pressikonverentsil ütles Trump, et "kurdid ei aidanud meid Teises maailmasõjas, näiteks ei aidanud nad meid Normandia dessandil", vahendasid Politico ja Guardian.

"Me oleme kurdide aitamiseks kulutanud summa raha," rääkis USA president. "Nad sõdivad oma maa eest. Kui te ütlete, et nad sõdivad koos USA-ga, siis jah. Kuid nad sõdivad oma maa eest."

Trumpi sõnul sai ta teada, et kurdid Normandia dessandil USA-d ei aidanud ühest "väga, väga tugevast artiklist," viidates sellega tõenäoliselt teda toetava kolumnisti Kurt Schlichteri artiklile väljaandes Townhall.

"Liitlassuhted on väga lihtsad. Kuid meie liitlased on meid ära kasutanud," jätkas Trump ning astus taas üles kriitikaga NATO aadressil. "Kui te vaatate, kui palju me kulutame NATO jaoks ja kui palju Euroopa riigid, kes on meist palju suuremad kasusaajad."

Kui tõstatus asjaolu, et kurdide käes on praegu vangis tuhandeid ISIS-e võitlejaid ja nende pereliikmeid, avaldas Trump arvamust, et kui sellised inimesed peaksid nüüd vabanema, ei tule nad USA-sse, vaid põgenevad Euroopasse.

Küsimusele, kas praegu kurdide käes olevad võitlejad võivad sõjategevuse tulemusena põgenema pääseda ning muutuda ohuks mujal, vastas Trump järgnevalt: "Nad hakkavad põgenema Euroopasse. See on koht, kuhu nad tahavad minna, nad tahavad oma kodudesse tagasi minna."

Süüria kurdide üksused sõdisid äärmusrühmitusega ISIS ligi viis aastat ning nad moodustasid ISIS-e vastases võitluses peamise sõjalise jõu, mis Süüria pinnal tegutses. Sõjategevuses langes umbes 11 000 kurdi võitlejat.

Kuigi Süüria kurdide üksused oli USA juhitud ISIS-e vastase koalitsiooni peamiseks liitlaseks, käsitles Türgi neid võitlejaid kui Türgis tegutseva ning terroristlikuks rühmituseks peetud Kurdistani Töölispartei (PKK) haruna. Sellest tulenevalt ähvardas Ankara korduvalt Süüria kurdide vastu sõjalisi samme astuda ning mõnikord viis ka ähvardused ellu, näiteks Süüria loodeosas Afrini piirkonnas 2018. aasta kevadel.

Süüria kirdeosa puhul hoidus Türgi seni sarnastest sammudest peamiselt seetõttu, et sealsete kurdi võitlejate hulgas viibis ka USA sõdureid, peamiselt eriüksuslasi ja instruktoreid. Pärast seda, kui president Trump aga otsustas USA sõdurid ka selles piirkonnas tagasi tõmmata, olukord muutus ning Türgi väed alustasid kolmapäeval pommitamist ja pealetungi. Trumpi on seetõttu kodumaal tabanud süüdistused liitlaste hülgamises ning kriitikaga on liitunud ka hulk tema parteikaaslasi. Kurdide esindajad on nimetanud aga Trumpi administratsiooni sammu "noahoobiks selga".