Eesti koos veel 21 riigiga kutsus Hiinat lõpetama uiguuride tagakiusamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uiguuride meeleavaldus Malaisia pealinnas Kuala Lumpuris.
Uiguuride meeleavaldus Malaisia pealinnas Kuala Lumpuris. Autor/allikas: AFP / Scanpix

Eesti ja veel 21 peamiselt lääneriigi esindajad tegid ÜRO Inimõiguste nõukogus pöördumise Hiinale, milles kutsusid lõpetama uiguuride vangistamine Xinjiangi provintsis, kus see islamiusku rahvas elab.

Esmaspäeva, 8. juuli kuupäevaga kirjas väljendavad 22 riigi suursaadikud muret uiguuride ja teiste Xinjiangis elavate vähemuste kinnipidamise, jälgimise ja neile seatud piirangute üle. ÜRO ekspertide ja aktivistide sõnul on kommunistliku Hiina võimud paigutanud vähemalt miljon uiguuri ja teisi moslemeid laagritesse, mis võimude väitel on vajalik selleks, et võõrutada inimesed ekstremismist ja õpetada neile uusi oskusi.

Ehkki Hiina suhtes kriitilise kirja koostamine on pretsedenditu samm, on see siiski nõrgem aktsioon kui oleks olnud ametliku avalduse tegemine inimõigusnõukogus või hääletamisele pandav resolutsioon. Diplomaatide sõnul kardavad riigid Hiina-poolseid poliitilisi või majanduslikke vastumeetmeid.

"See on esimene kollektiivne vastus Xinjiangis toimuva suhtes," ütles ühe lääneriigi diplomaat Reutersile. "Resolutsiooni koostamist pole kunagi kavas olnud," lisas ta.

Teine diplomaat lisas, et tegemist on ametliku sammuga, kuna kiri avaldatakse inimõigusnõukogu ametliku dokumendina. "See on signaal," rõhutas diplomaat.

Inimõiguste kaitse organisatsioon Human Rights Watch tervitas kirja avaldamist, "kuna see ei ole tähtis mitte ainult Xinjiangi elanikkonnale, vaid inimeste jaoks kõikjal maailmas, kes sõltuvad ÜRO juhtivast inimõiguste kaitse organist, mis nõuab vastutust isegi kõige võimsamatelt riikidelt".

Hiina välisministeeriumi väitel eirab kiri fakte ning on rünnak Hiina vastu, sekkumine riigi siseasjadesse ja inimõiguste politiseerimine. Samas lisati, et Hiina on juba esitanud karmid vastuväited asjassepuutuvatele riikidele.

Kirjaga ühinesid Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Jaapan, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Uus-Meremaa, Norra, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik. USA kirjaga ei ühinenud, kuna lahkus Inimõiguste nõukogust aasta tagasi. Kirjaga ei ühinenud Euroopa Liidu 13 liikmesriiki, peamiselt Ida-Euroopast.

5. juulil möödus kümme aastat rahutustest Hiina loodeosas asuvas Xinjiangis, mida tuntakse ka Ida-Turkestanina, kus uiguuride ja hanide vahelistes kokkupõrgetes hukkus ametlikel andmetel 197 inimest, kuid uiguuride kinnitusel oli ohvrite arv märksa suurem.

Eesti saab 1. jaanuaril aastateks 2020-2021 ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Hiina on Julgeolekunõukogu üks viiest vetoõigusega alalisest liikmest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: