Giuliani tegevust kirjeldasid ajalehele mitmed endised administratsiooni ametnikud.

Trumpi liitlane Giuliani, kellest nüüdseks on saanud üks Trumpi isiklikest advokaatidest, tegi korduvakt presidendile ettepanekuid, et Gülen USA-st välja saadetaks.

New Yorgi endine linnapea Giuliani võttis Güleni küsimuse Trumpiga kohtudes niivõrd sageli teemaks, et ühe endise ametniku sõnul paistis olevat tegu lausa Giualiani hobiga. Mitmed ametnikud hakkasid seetõttu kahtlustama, et Giuliani teeb lobitööd Türgi valitsuse nimel.

Ametnike seas oldi seisukohal - nagu üks allikas ütles - et Gülenit Erdoganile teene tegemiseks kinni pidama ja välja andma ei hakata. Trump olevat aga olnud Giuliani jutu suhtes üsna vastuvõtlik ja uuris sageli nõunikelt, miks Güleni ei võiks Türgile välja anda ning nimetas Erdogani sealjuures "oma sõbraks".

Administratsiooni ametnikel olevat tookord õnnestunud presidenti veenda, et Güleni välja andmine oleks õigusprotsessi reeglitega vastuolus ning kahjustaks Trumpi ka poliitiliselt.

Hetkel on ebaselge, miks Giuliani nii aktiivselt Türgi presidendile olulise küsimusega tegeles. Küll on aga teada, et 2017. aastal tegeles ta ühe teise Türgi jaoks olulise teemaga, mis puudutas USA süüdistus ühe Türgi-Iraani ärimehe vastu.

Kindel on see, et Giuliani, kes on hetkel seotud nn Ukraina survestamise skandaaliga, pole end välisriigi lobistina arvele võtnud.

Giuliani ütles telefoniintervjuus Washington Postile, et ta pole kunagi esindanud Türgit ja ei pea end seetõttu ka lobistina arvele võtma. Ta keeldus ka arutamast selle üle, kas ta kutsus üles Güleni välja andma, sest tema sõnul ei saa ta teemat kommenteerida juba advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsusnõude tõttu.

Märkimisväärne on ka see, et Wall Street Journali teatel arutas Trumpi esimene ja skandaaliga ametist lahkunud julgeolekunõunik Michael Flynn vaid mõni nädal pärast Trumpi valimisvõitu Türgi kõrgete ametnikega Güleni väljasaatmist.