Esindajatekoda avaldas Trumpi tagandamismenetluse raames veel dokumente

USA esindajatekoja luurekomitee avaldas president Donald Trumpi tagandamismenetluse raames uue kogumiku tõendeid, mis Demokraatliku Partei rahvasaadikute hinnangul kinnitavad väiteid, et president ja tema esindajad survestasid Ukrainat algatama juurdlusi tema poliitilise rivaali Joe Bideni ja viimase poja Hunter Bideni suhtes.
Tegemist on dokumentide ja märkmetega, mis on saadud Odessas sündinud USA kodanikust ärimehelt Lev Parnaselt, kelle USA võimud pidasid koos äriparner Igor Frumaniga möödunud aasta oktoobris kinni süüdistatuna ebaseaduslikus poliitilises rahastamises. Täpsemalt süüdistatakse mehi selles, et nad üritasid toimetada välisiigi valitsuse raha USA poliitikutele, et mõjutada USA-Ukraina suhteid, vahendasid Axios, Vox ja Vice News.
Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha. Trump pole enda sõnul midagi valesti teinud ning ta ise ja paljud tema liitlased on nimetanud tagandamismenetlust "nõiajahiks".
Parnas on tagandamismenetluse puhul oluline seetõttu, et ta oli üks neist inimestest, kes aitas väidetavat survestamiskampaaniat teostaval Trumpi advokaadil Rudy Giulianil luua kontakte Ukraina ametiisikute ja mõjukate persoonidega, näiteks endiste prokuröride Viktor Šokini ja Juri Lutsenkoga. Samuti oli Parnasel ja Frumanil oluline roll USA endise Ukraina suursaadiku Marie Yovanovitchi vastu suunatud laimukampaanias.
Parnas ja Fruman on olnud lähedalt seotud ka skandaalse ja praeguseks kodumaalt Austriasse põgenenud oligarhi Dmõtro Firtašiga, keda on muuhulgas süüdistatud seotuses Vene organiseeritud kuritegevusega ning kelle väljaandmist on aastaid soovinud ka USA võimud. Hetkel arutab Firtaši väljaandmist USA-le Austria kohtuvõim. Firtašil on omakorda olnud sidemeid Trumpi endise kampaaniajuhi Paul Manafortiga, kes kannab praegu USA vanglas finantskuritegude eest karistust ning kes oli omal ajal ka Ukraina Kremli-sõbraliku ekspresidendi Viktor Janukovitši nõunikuks.
Luurekomitee demokraadist esimehe Adam Schiffi poolt õiguskomitee esimehele saadetud kirjale lisatud dokumentide ja märkmete alusel väidavad tagandamismenetluse algatajad näiteks seda, et Giuliani teatas Ukrainas, et tegutseb Trumpi teadmisel ja nõusolekul. Samuti tulevat sealt selgelt välja, et kampaania eesmärgiks oli Ukrainat survestada ning panna president Volodõmõr Zelenski avalikult teatama, et "Bideni juhtumit on asutud uurima".
Peaprokurör Lutsenko olevat aga pakkunud end uurima ettevõtet Burisma ja Bideneid, kuid vastutasuks nõudis ta suursaadik Yovanovitchi vallandamist.
Samuti väärib tähelepanu, et vabariiklaste ridades kongressi kandideeriv poliitik Robert F. Hyde väitis parnasele saadetud sõnumites, et tal on inimesi, kes jälgivad Ukrainas Yovanovitchi iga sammu.
Eksdiplomaat Yovanovitch teatas teisipäeval MSNBC intervjuus, et praeguses olukorras tuleks algatada uurimine, kas teda on Kiievis jälitatud.
USA esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi kavatseb saata Trumpile tagandamisprotsessil esitatud süüdistusaktid senatisse kolmapäeval.
Senati enamuse liider, vabariiklane Mitch McConnell ütles, et tõenäoliselt algab protsess senatis teisipäeval. Asjaolu, et senatis on vabariiklastel enamus, tähendab seda, et väga suure tõenäosusega protsess president Trumpi tagandamiseni ei jõua. Demokraatide sooviks on, et senatis kõlaksid ka tunnistused, näiteks soovitakse, et tunnistusi annaks ka Valge Maja endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton.
Toimetaja: Laur Viirand