Tüür rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud kommentaaris, et Haavisto ja Lavrovi kohtumisele järgnenud pressikonverents näitab selgelt veelahet, mida Venemaa üritab tõmmata oma suhtluses Euroopa Liidu kui terviku ning eraldi võetult ka EL-i riikidega.

"Ühelt poolt on Venemaa juba pikki aastaid demonstreerinud sellist pehmelt öeldes põlglikku, üleolevat suhtumist Euroopa Liitu kui tervikusse. See on Moskva seisukohalt täiesti arusaadav, sest on justnimelt Euroopa Liit see, kes tekitab Moskvale peavalu oma sanktsioonidega, nii näiteks Krimmi kui ka Navalnõi teemal," selgitas Tüür.

"Teisest küljest näitab Moskva aga alati seda, et ta hea meelega suhtleb eraldivõetud Euroopa riikidega, pakkudes neile kas häid diile või siis vähemalt häid suhteid. Soome puhul konkreetselt Lavrov tõi näiteks koostöö Hanhikivi tuumajaama suhtes ja eraldi rõhutas asjaolu, et kahe riigi presidendid on viimase aasta jooksul suhelnud viis korda," lisas ta.

Haavisto oli oma sõnavõtus Venemaa suhtes oluliselt kriitilisem kui paari nädala eest Lavroviga kohtunud EL-i välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Tüüri sõnul oli Haavisto sõnum väga hea näide euroopalikust välispoliitika tegemisest.

"Kus iga eraldivõetud riigi välisminister või välispoliitikategelane seab ühised huvid ja väärtused sammukene ettepoole konkreetse riigi enda huvidest. Nii näiteks rääkis Haavisto nii Venemaa rahumeelste demonstratsioonide vägivaldsest laialiajamisest kui ka olukorrast Ukrainas ja Krimmist ja keemiarelvaga mürgitamisest vaatamata sellele, et see ei olnud mitte mingil moel talle endale kohustuslik," selgitas Tüür.