COVID-19 geenijärjestuses esineb kombinatsioon CGG-CGG, mis on looduses ülimalt haruldane, aga mida kasutavad teadlased, kui teevad laboris geenimuutuste mõju (GoF) teemalisi uuringuid, ütlesid California Berkeley ülikooli teadlased Stephen Quay ja Richard Muller väljaandes The Wall Street Journal pühapäeval avaldatud arvamusartiklis. Nende kinnitusel on viiruse tehislik päritolu tõenäolisem kui selle looduslik teke.

Quay' ja Mulleri seisukoht suurendab veelgi kahtlusi, et koroonaviirus on pärit Wuhani viroloogialaborist (WIV). Samast linnast sai 2019. aasta lõpus alguse ka koroonaviiruse puhang, mis hiljem kandus laiali üle maailma.

"Kõige kaalukam põhjus labori lekke hüpoteesi eelistamiseks põhineb kindlalt teadusel," kirjutasid teadlased, lisades, et viirusel on geneetiline jälg, mida pole kunagi looduslikus koronaviiruses täheldatud.

Quay ja Muller rõhutasid, et Wuhani labor on tuntud GoF-uuringute poolest, mille käigus teadlased tugevdavad viirusi selleks, et muuta need surmavamaks.

Nende kinnitusel on COVID-19 viirusel genoomijärjestus CGG-CGG, mis on üks 36 genoomijärjestuse variante. Seda kasutavad teadlased tavaliselt GoF-uuringutes, kuid tavaolukorras peetakse seda ülimalt harva esinevaks. Quay ja Muller rõhutasid, et ühelgi looduslikult tekkinud koroonaviirusel nagu näiteks SARS või MERS ei ole kunagi leitud CGG-CGG kombinatsiooni.

"CGG-CGG kombinatsiooni ei ole kunagi loodusest leitud. See tähendab, et tavameetod, kus viirus omandab uusi omadusi, ei saa siin selliselt toimida," kirjutasid USA tedlased. "Viirus ei saa lihtsalt võtta teiselt viiruselt geenijärjestust, kui seda järjestust ei ole ühelgi teisel viirusel."

Quay' ja Mulleri essee ilmus nädal pärast seda, kui Briti professor Angus Dalgleish ja Norra teadlane Birger Sørensen väitsid oma uurimuses, et Hiina teadlased lõid COVID-19 Wuhani laboris ning püüdsid siis selle päritolule viitavaid jälgi viiruse tagasimuutmisega kaotada, et see paistaks välja nagu nahkhiirtel pärinev koroonaviirus. Dalgleishi ja Sørenseni kinnitusel on neil kindlad tõendid oma väidete tõestuseks, kuid see ei pälvinud teadusavalikkuse poolt suuremat tähelepanu.

Quay ja Muller küsivad oma artiklis neilt, kes usuvad koroonaviiruse ülekandumist loomadelt inimestele, kuidas seletada, et viirus omandas looduses kõige vähem tõenäolise, kuid laborites kasutatava CGG-CGG geenikombinatsiooni.

"Jah, see võib juhuslike mutatsioonide kaudu toimuda. Kuid kas te usute seda? Vähemalt fakt, et koroonaviirus kõigi juhuslike mutatsioonide võimaluse juures omandas just selle harvaesineva ja mitteloodusliku kombinatsiooni, mida kasutatakse laborites - peab tegema juhtversiooniks väite, et koroonaviirus pärineb laborist tulnud lekkest," kirjutasid Quay ja Muller.

Viiruse päritolu suhtes on diskussioone peetud pandeemia algusest saadik, kuid seni ei ole selle inimtekkeline päritolu teaduslikku kinnitust leidnud.

Ameerika Ühendriikide president Joe Biden andis eelmisel nädalal oma luureagentuuridele korralduse uurida välja, kas COVID võis olla inimeste loodud.