Valitsuses vaieldakse praegu selle üle, millisel moel kärpida valdkonniti kulusid, et kokku panna tänavune lisaeelarve; samal ajal tuleb lahendada eelarvedefitsiidi probleemi ka pikemas perspektiivis. Osa valitsusest pooldab niinimetatud üle välja kärpeid, teine osa mitte.

Arakas meenutas, et hiljuti ütles Coop Panga juht Margus Rink, et kui teha joonlauakärbe, siis pole juhti vaja.

"Ma olen temaga täiesti nõus. Kui minna riigiametite juurde, kellest üks on hästi efektiivne ja teine ei ole, ja öelda, et kärpige võrdselt, siis see /.../ külvab laiskust. Siis on targem hoida küljes liigset rasva, mida kärpida siis, kui seda nõutakse. Tegelikult see on see, mida me ei taha. Üle välja kärped ei ole kunagi hea lahendus," lausus ta.

Arakase sõnul jääb ka väheke arusaamatuks, miks arvatakse, et riigiaparaati kärpides suudetakse enim kulusid vähendada.

"Riigi keskaparaadi osakaal, mis tundub meile küll väga suur, ei ole see osa, kus on kõige suurem raha peidus. /.../ Kui räägitakse kärbetest 170 miljonit eurot, siis absoluutarvuna on see suur arv, aga see on üks protsent kogu eelarve kuludest. Tihti, kui kärbetest räägitakse, jõutakse riigiaparaadi vähendamiseni.  Ei ütle, et see on ebaoluline, aga kui riigiaparaadi ülalpidamine on kuskil 10 kuni 15 protsenti kogu eelarve kuludest, siis kui me sealt 10 protsenti kokku hoiame, on see üks protsent kogukuludest. Ma ei taha öelda, et see on ebaoluline, aga see lihtsalt probleemi, mille ees ollakse, lõpuni ei lahenda," lausus Arakas.

Arakas osutas, et mõne aastaga kiirelt tõusnud kulude kasv, mis viis riigieelarve kulud 12 miljardilt eurolt 18 miljardile, on tingitud kunagistest poliitilistest otsustest, mis hakkasid kasvatama sotsiaalkulusid.

"Erinevaid sotsiaaltoetusi indekseeritakse. Suures osas kõik indeksid saavad alguse inflatsioonist ja mitte keegi ei osanud mõelda, ja oleks ka endale tundunud kujutlematu, et meie inflatsioon võib olla 20 protsenti. Nüüd on kulud plahvatuslikult kasvanud, tulud ei tule järele, kuivõrd eksportturud on üle inimpõlve suurimas kriisis," ütles ta.

Arakase sõnul on võimalik suurt kokkuhoidu saavutada vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste süsteemi väljatöötamisega.

"Suur raha on peidus ikkagi selles, et meil on inimeste kohta lademetes andmeid, et hakata tegema vajaduspõhiseid sotsiaaltoetusi, mis on väga keerulised – tuleb hakata tõmbama jooni, kes saab, kes ei – mis on juriidiliselt vaieldavad ja poliitiliselt kapitali söövad – aga muidu me sellest olukorrast välja pikemas perspektiivis ei tule. Hetkeolukord ei ole nii halb, nagu sellest võiks dramatiseerides rääkida," lausus ta.

Kiire inflatsiooniga on tekkinud ka see probleem, et isegi, kui Eesti olulisimad eksportturud taastuvad ning nõudlus kasvab, siis Eesti eksportijate kulubaas on vahepeal kerkinud tasemele, mis muudab välisturgudel konkureerimise märksa keerulisemaks kui varem, märkis Arakas. "See on väga-väga raske ülesanne," nentis ta.