Keskerakondlane Mihhail Kõlvart ütles ,ERR-ile, et hästi on see, et on näha, et valitsus väga tõsiselt tegeles järgmise aasta riigieelarve koostamisel julgeoleku valdkonnaga, sealhulgas ka investeeringutega selles valdkonnas.

"Ja see on tõepoolest tähtis vähemalt kahel põhjusel: esiteks meil tekib kaitsetööstus Eesti pinnal ja see tähendab uusi töökohti, aga see tähendab ka seda, et saame uusi võimalusi ja ressurssi kasutada ka enda vajadusteks," sõnas Kõlvart.

"Küsimusi tekitab see, et kus on investeeringud, mis annavad majanduskasvu ka teistes valdkondades, sest ainult kaitsevaldkond ei taga piisavalt ressurssi selleks, et tagada majanduskasv," lisas Kõlvart.

Kõige suurem kriitika selle eelarve suhtes, on eelkõige plaan, kuidas kulusid kärpida, märkis Kõlvart.

"Palju räägiti, et ühiskond peaks solidaarselt pingutama ja kõik uued maksud tähendavad päris suurt koormust kõigile Eesti inimestele. Samas riik kärbib nelja aasta jooksul ainult ühe miljardi ja võib-olla üks miljard kõlab uhkelt, aga tegelikult see on ainult natuke rohkem kui üks protsent riigi kuludest nelja
aasta jooksul.Kus on aga kõige suurem koht, kus riik kärbib - need on eelkõige toetused. Kes saab pihta, on töötukassa ja sotsiaaltoetused, mida kaotatakse," rääkis Kõlvart.

Kõlvart märkis, et see omakorda tähendab, et kõige nõrgemad ühiskonnaliikmed saavad täiendavat koormust või peavad panustama topelt. "Eelkõige tänu maksudele ja siis ka selle tõttu, et riik vähendab toetusi. Pealegi keskmiselt Eestis ongi võrreldes teiste Euroopa riikidega väiksemad toetused," sõnas Kõlvart.

"Ja kui me räägime töötukassa toetamise vähendamisest, kus riik kavatseb kokku hoida umbes 50-60 miljonit igal aastal, siis tegelikult töötukassa kulud ei vähene.
Ja see omakorda tähendab, et mõni aasta pärast tekib töötukassa eelarves auk, mida tuleb täiendavalt katta," lisas poliitik.

Kõlvart ütles, et praegu räägitakse, et nüüd tuleb maksurahu, aga tegelikult on otsustesse, mida võetakse praegu vastu, kodeeritud sisse vajadus tõsta makse vähemalt kahe-kolme aasta pärast, lihtsalt selle vastutuse enda peale võtab juba järgmine valitsus.

Kokk: kaitsesse läheb vähe maksuraha

"Kõige kurvem on see, et järgmise aasta riigieelarve eesmärk ei ole mitte majanduskasv, vaid on lihtsalt maksude tõus, ehk siis maksufestival ja kui vaadata seletuskirjades, et mis on kokkuhoiumeetmete eesmärgid, siis on see töötutoetuse, sotsiaaltoetuste kärped," rääkis Aivar Kokk (Isamaa).

"Kui püütakse pehmendada siin erinevaid numbreid ja öeldakse, et rohkem midagi ei tule, siis me teame väga hästi, et tulevad pakendimaksud, trahvid, lõivud, aktsiisitõusud," ütles Kokk.

Kokk ütles, et ta ei näe selles eelarvearutelus ja nendest numbritest, et ettevõtjatele oleks paremad konkurentsitingimused võrreldes naabritega, vaid vastupidi - Eesti hinnakasv on niivõrd suur, et Eesti ettevõtjatel ei ole enam võimalik konkureerida Balti- ja Põhjamaade turgudel, sest naabritel on paremad konkurentsitingimused.

"Kaitsekuludeks läheb ümmarguselt 200 miljonit aastas, aga tegelikult maksudega võetakse 10 korda rohkem inimeste taskutest ära ja tegelikkuses, nii nagu valitsuse pressikonverentsil rõhutati, siis kõige olulisem on see, et 2026. aastal kõrgepalgalised saaks tulumaksuvabastuse, mis viib aastas riigieelarvest väljapool miljardit eurot ja see tuleb kinni maksta siis inimestel kahe miljardi euro
suuruste maksutõusudega," rääkis Kokk.

Kokk märkis, et tegelikult on ju lootus ja ootus ka kaitseväe juhil ja kaitseväelastel, et järgmise nelja aastaga saavutatakse 1,6 miljardit eurot lisaraha, ostetakse ära kõik vajalikud kaitseks ja rünnakuks vajalikud relvad ja laskemoon, aga praegusel hetkel paistab, et tegelikkuses seda ei tehta.

Helme: kärped valest kohast

Tuleb rõhutada, et see on eelarve, mis toob meile järgmisel aastal jälle maksutõusud, väga rängad maksutõusud ja toob kärped valest kohast.

Kui meile siin kiidetakse, et kõvasti on kärbitud, siis see on mõnes mõttes avalikkuse eksitamine, sest väga vähe raha on kokku hoitud ja need kohad, mis meid pankrotti viivad, nagu elektri taastuvvõimsuste väljaarendamine või Rail Baltic, mis on miljardid - neid keegi ei puuduta. Ma ütleksin niimoodi, et see on täiesti tagurpidine eelarve.

Rahandusministeeriumi avalikustatud järgmise aasta eelarve kulud ja investeeringud kasvavad aastavõrdluses 3,8 protsenti 19,1 miljardi euroni ja tulud 5,2 protsenti 17,7 miljardi euroni. Eelarve puudujäägiks arvutab rahandusministeerium kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Rahandusministeeriumi andmetel peaksid kärped järgmisel aastal kulusid vähendama 164 miljonit eurot võrra, 2026. aastal 325 miljoni euro võrra, 2027. aasta 388 miljoni euro võrra ja 2028. aastal 397 miljoni euro võrra.