"Terevisioonis" äsja avalikustatud tuleva aasta riigieelarve eelnõu kommenteerinud Raudsepp avaldas esmalt poliitikutele kiitust, kuna kärbete tegemine on raske ning nõuab suurt poliitilist julgust ja kokkuleppeid, mida pole lihtne saavutada. Ent iseküsimus on Raudsepa sõnul see, kas need kärped on piisavad.

"Viimase seitsme aastaga on riigieelarve kulude maht kasvanud igal aastal pisut enam kui miljardi võrra keskmiselt. See tähendab, et me peaksime kas kärpima või siis tõstma makse igal aastal selle jagu, et eelarve tulud ja kulud püsiksid kuidagi tasakaalus. Aga ega makse lihtne tõsta ei ole. Me oleme täna majanduse juba üsna ülemaksustanud, palju võimalusi tulevikuks enam ei ole, võib-olla varamaks tuleb kunagi jutuks," selgitas Raudsepp probleemi.

Kui kulud kasvavad miljardi jagu, siis oleks majanduseksperdi hinnangul vaja suuremat sekkumist. "Iga aasta makse tõsta ei saa, oleks vaja mingit otsustavamat sammu."

Selles, kust täpselt ja kuidas kärpida, Raudsepp oma sõna sekka öelda ei soovinud, märkides, et see on poliitiliste kokkulepete teema.

"Aga kui meil on lisaks iga-aastasele ühemiljardilisele probleemile veel probleem, et me peame lahendama näiteks kaitsekulude tõstmise küsimuse, tulevikus peame lahendama tervishoiu ja hariduse rahastamise küsimusi, siis need on justnagu ekstrakulud, mis teevad selle probleemi veel raskemaks. Tulevikus kindlasti ei pääse suurtest ja olulistest kärbetest, ja hea, kui selleks tulevikus ikkagi poliitiline kokkulepe leitakse," avaldas ta lootust.

Järgmisel aastal on kärpesummana jäänud kõlama 132 miljonit eurot. "On kõlanud väited, et tegemist on jõhkra kärpega. Mida siin jõhkrat on, kui kulud ikkagi kasvavad ja kasvavad poole kiiremas tempos kui on majandusprognoosi kasvutempo," kommenteeris Raudsepp.

Omaette teema on Raudsepa sõnul poliitikute suust kõlanud maksurahulubadus. "Kuid mis rahu see on? Maksu kehtestajatele võib olla rahu saabunud, aga nemad, kes maksu maksma hakkavad, tarbijad ja ettevõtjad, hakkavad oma ellujäämise eest võitlema. See nüüd rahu ei ole."

Maksutõusude mõju Eesti ühiskonnale lähiaastatel on majandusliku kindluse jätkuv madalseis, majanduskasvu aeglustumine ja ka kiirem inflatsioon. Kõige valusama löögi Eesti inimestele annab käibemaksumäära tõus, nentis Raudsepp. "Sellega me liigume näiteks toiduhindade puhul, kordan veel, et toiduhinnad on strateegiline küsimus, me liigume ikkagi Euroopa number kaks käibemaksumäära suunas," rõhutas konjunktuuriinstituudi juht.

Majanduse elavdamiseks välja pakutud suurinvesteeringute toetust peab Raudsepp kindlasti vajalikuks meetmeks, ent selle mõju on oodata alles pika aja pärast.

"Majandust toetavaid meetmeid on tehtud ka varem, aga need pole ära hoidnud majanduslangust, pole ära hoidnud majandusliku kindlustunde langust. Ehk neid meetmeid ei tohikski nii võtta, et nad majandust kindlasti elavdavad, kuid neil on oma positiivne mõju olemas. Meetmed saavad majandust turgutada alles siis, kui nad on jõudnud ettevõtjateni ehk nende mõjul on suur ajaline distants," selgitas Raudsepp.