BBC tegevuse kohta koostatud memo näitab laialdast kallutatust
Briti ringhäälingukompanii BBC uudistetoimetuse tegevuse kohta koostatud memo, mis viis pühapäeval BBC peadirektori ja uudistejuhi tagasiastumiseni, näitab meediamaja laiemaid probleeme erapooletuse hoidmisel kui ainult USA tollase presidendi Donald Trumpi kõnest moonutatud pildi kujundamine selle kallutatud monteerimise abil.
Endise ajakirjaniku ning kuni 2025. aasta juunini BBC toimetusjuhiste ja standardite nõukogu sõltumatu nõuniku Michael Prescotti koostatud raport paljastab rea intsidente, mis näitavad ilmset kallutatust meediakanali reportaažides, vahendas Briti ajaleht The Telegraph.
Memos on suurimat tähelepanu saanud see, kuidas BBC uudistemagasin Panorama moonutas Trumpi kõnet, et see näiks ekslikult olevat otsene üleskutse vägivallale päeval, mil tema toetajad tungisid 2021. aasta 6. jaanuaril USA kongressi hoonesse.
Kuid Prescott tõi esile tõsiseid probleeme ka BBC araabiakeelse uudistekanali Gaza-teemalistes reportaažides, mis andsid väga palju eetriaega terrorirühmituse Hamas seisukohtadele ning esitasid kontrollimata väiteid faktide pähe.
Memos väljendas ta muret ka selle üle, kuidas LGBT+ kogukonda toetavate reporterite grupp tsenseeris soomuutmise-teemalise debati kajastust, ja tõi esile, kuidas BBC enda faktikontrolli teenus Verify koostas sisuliselt valeväiteid kajastava raporti, milles öeldi, et autokindlustusandjad tegutsesid rassistlikult.
BBC tippjuhid olid siiani ignoreerinud Prescotti hoiatusi, tõdes Telegraph.
Telegraphi kajastus memost tõi kaasa Briti konservatiivide juhi Kemi Badenochi üleskutsed panna BBC-s "pead veerema", teatas leht. President Trump süüdistas BBC reportereid ebaaususes ja Iisraeli asevälisminister nõudis BBC peadirektori Tim Davie vallandamist.
Briti ringhäälingu regulaatori Ofcomi juht Lord Grade kirjutas BBC esimehele Samir Shahile, kutsudes teda üles väiteid põhjalikult uurima. Prescott ise annab järgmisel nädalal parlamentaarses uurimises memo kohta tunnistusi.
Panorama juhtum
Uudistesaate Panorama kajastuste kohta tehtud kriitika Prescotti memos oli üks peamisi punkte, mis kriisi vallandas.
Selles näitas Prescott, kuidas nädal enne USA presidendivalimisi eetrisse antud saade "Trump: A Second Chance?" (Trump – kas teine võimalus?) oli selgelt kallutatud Donald Trumpi vastu – selles esines kümme Trumpi kriitikut, aga ainult üks toetaja. Trumpi populaarsuse põhjuseid käsitleti saates pealiskaudselt. Prescott eeldas ka, et demokraatide presidendikandidaadi Kamala Harrise kohta tehakse tasakaaluks sarnane saade, kuid seda tema hinnangul ei toimunud.
Suurima probleemina tõis Prescott esile Trumpi 6. jaanuaril 2021 (kui ta oli kaotanud valimised Joe Bidenile – toim.) peetud kõne monteerimise, millega BBC Panorama püüdis jätta mulje, nagu oleks Trump kutsunud rahvahulka vägivallale. Saatesse oli üheks lauseks kokku lõigatud kaks eri lõiku kõnest, kusjuures nende fraaside vahe kõnes oli tegelikult 39 minutit.
Kui BBC kokkulõigatud versioonis oleks Trump justkui öelnud: "Me läheme Kapitooliumile … [ja] võitleme nagu põrgus", siis tegelikult ütles ta esimese fraasi järel hoopis "teeme rahumeelselt ja patriootlikult oma hääle kuuldavaks".
Prescott leiab, et see andis vaatajatele toimunust täiesti vale mulje, ning tõi oma väite kinnituseks, et kuna Trump ei kutsunud otseselt vägivallale, ei esitatud talle ka USA-s süüdistust mässule õhutamises.
Kajastusele lisas kallutatust veel ka visuaalne manipuleerimine, mis väljendus selles, et pärast Trumpi kokkulõigatud tsitaati näidati videot rühmituse Proud Boys liikmete marssimisest Kapitooliumi poole, kuigi see toimus juba enne Trumpi kõnet. See lõi vale narratiivi, nagu oleksid nad reageerinud Trumpi üleskutsele. Prescott nimetas seda "üheks šokeerivamaks juhtumiks" oma tööajal BBC eetikanõukogus (EGSC).
Prescott märkis oma raportis, et saatis järgmisel päeval juhatusele kirja, milles hoiatas, et selline montaaž seab ohtu kogu BBC usaldusväärsuse: "Kui BBC ajakirjanikel lubatakse muuta videoid nii, et inimesed ütlevad asju, mida nad tegelikult ei öelnud, siis milleks üldse on meil toimetuseeskirjad ja miks peaks avalikkus meid usaldama?"
Sellega rikkus BBC Prescotti sõnul erapooletuse ja aususe põhimõtteid, Trumpi kõne esitati moonutatult, tekitades eksitava mulje tema rollist 6. jaanuari sündmustes, aga samas keeldus BBC juhtkond probleemi tunnistamast, mis Prescottile näitas, et organisatsioonil on süsteemne probleem kallutatuse ja läbipaistvuse puudumisega.
Valed seoses Liz Cheneyga
Prescott kirjutas ka sellest, kuidas BBC moonutas Trumpi kommentaari tema vabariiklasest kriitiku Liz Cheney kohta, kes toetas valimistel Harrist. BBC kajastuse kohaselt olevat Trump justkui esitanud üleskutse vägivallale Cheney suhtes.
Tegelikult oli Trump intervjuus Tucker Carlsonile 31. oktoobril 2024 kritiseerinud Cheneyt kui "sõjapistrikku", kes saadaks kergekäeliselt sõdureid lahingusse, ning teinud kujundliku kommentaari, mis Prescotti hinnangul oli mõeldud irooniana sõjapidamisse kergemeelselt suhtumise kohta. BBC aga esitas tema sõnad mitmel kanalil ja uudistesaates nii, nagu oleks Trump soovitanud Cheneyt tulistada või vihjanud mahalaskmisele. Prescott väidab oma raportis, et see oli selge valeinterpretatsioon, mida esitati korduvalt ja mis tugevdas vale narratiivi Trumpist kui vägivalla õhutajast presidendikampaania ajal.
USA valimiste kajastus oli üldiselt kallutatud
Prescotti raportisse liidetud BBC eetikanõukogu (EGSC) liikme David Grossmani ülevaade USA presidendivalimiste kajastusest tõi esile mitmeid süstemaatilisi kallutatusi ja erapooletuse rikkumisi.
BBC andis liigset kaalu eksitavale Iowa küsitlusele, mis ennustas Harrise võitu, ning keskendus Harrise kampaaniateemadele nagu abordiõigus rohkem kui majandusele ja immigratsioonile – teemadele, mis tegelikult mõjutasid valijat käitumist.
Trumpi kohtuasjade kajastamisel jäeti sageli mainimata, et paljud prokurörid olid poliitiliselt ametisse määratud. Mõned sündmused, näiteks Trumpi kommentaar Springfieldis, kus ta väitis, et immigrandid söövad lemmikloomi, said ebaproportsionaalselt palju tähelepanu, samas kui Harrise väiteid kontrolliti harvem ja leebemalt.
BBC kasutas demokraatidele omast sõnavara, mis samuti andis edasi kallutatust. Analüütilised saated olid selgelt Trumpi-kriitilised, ning ükski programm ei käsitlenud Harrist sama kriitiliselt. Kokkuvõttes leidis Grossman, et BBC raamistas valimiste kajastuse Harrise kasuks ja kahjustas oma erapooletuse mainet.
Väide rassilise diskrimineerimise kohta autokindlustuses
Prescott kritiseeris BBC-d ka selle eest, et see levitas ebakindlat ja eksitavat materjali rassilise diskrimineerimise kohta autokindlustuses. BBC Verify raport väitis, et etniliste vähemuste piirkondades elavad inimesed maksavad kindlustuse eest kõrgemat hinda, isegi kui seal on õnnetuste ja kuritegevuse tase sama muude piirkondadega. Lugu ilmus laialdaselt kõigis tele- ja raadiokanalites, kuid ainult üks ekspert kinnitas seda väidet ja kindlustusseltside ühenduse seisukohta esitati selektiivselt.
Kui Prescott eetikanõukogus probleemi tõstatas, siis Grossmanilt tellitud ülevaade tõi selle reportaaži juures välja sõltuvuse vanadest ja sobimatutest andmetest, põhjus-tagajärg väite ilma konteksti selgitamata ja olulised andmepuudujäägid. Algul eemaldati veebist ainult väide etniline karistamisest, kuid hiljem kustutati kogu artikkel, sest see oli fundamentaalselt ekslik.
Prescott rõhutas, et BBC võttis otsustava tegevuse alles kuue kuu pärast, keegi ei vastutanud ja episood näitab tõsiseid puudujääke toimetuse usaldusväärsuses, professionaalsuses ja juhtimises.
Valikulisus tõuketeadete väljasaatmisel
Prescott tõi ka esile, et BBC tõuketeadete (nn push-teavitussüsteem) näitas selget kallutatust, jättes kõrvale olulised teemad nagu ebaseaduslikud migrandid ja pagulased. 2023. aasta septembris saadetud 219 teavituse hulgast käsitles vaid neli migratsiooniprobleeme, neist kolm keskendusid migrantide halvale kohtlemisele.
Samal ajal oli sel kuul La Manche'i ületanud rekordarv migrante ja teemad, nagu valitsuse lubadus suurendada töötajate arvu asüülitaotluste töötlemiseks, Euroopa Liidu pagulaste tagasivõtmise kokkuleppe nurjumine, migrantide majutusprobleemid ja kulud, jäid BBC tõuketeadetes jäädvustamata.
Võrdluseks saadeti samal kuul välja 12 pushi ühiskondlikel teemadel sõna võtnud koomiku Russell Brandi kohta, mis näitab, et süsteem ignoreeris valikuliselt olulisi poliitilisi ja ühiskondlikke küsimusi, seades kahtluse alla BBC erapooletuse ja prioriteedid.
Ajalugu esitati moonutatud kujul
Prescott kirjeldas ka, kuidas nime all History Reclaimed tegutsev ekspertide grupp Oxfordist ja Cambridge'ist kritiseeris BBC ajalooliste programmide kajastust, leides, et produtsendid kasutavad mitteeksperte, et saada "häid tsitaate", eriti rassismi ja eelarvamuste teemadel. See põhjustab liialdatud ja moonutatud narratiivi Briti koloniaalajast, orjandusest ja selle pärandist.
History Reclaimed soovitas tulevikus kõnelejateks valida oma ala ekspertajaloolased, kuid BBC lükkas ettepaneku tagasi ja kaitses end, väites, et mõne vea esiletoomine ei tähenda kogu sisu valeks hindamist. Prescott püüdis korraldada kohtumist BBC juhtide ja History Reclaimed grupiga, kuid see tühistati ja lõpuks otsustati kohtumine olevat mittevajalik. Prescott leiab, et BBC ignoreeris mõistlikke ja praktilisi soovitusi, lubades probleemsetel praktikatel jätkuda.
LGBTQ-teemade kallutatus
Prescott tõi esile, et BBC töötavad LGBTQ-spetsialistid tegutsesid toimetuses tema hinnangul nagu tsensorid: rasked küsimused soomuutmise teemal jäeti kajastamata, samas kui ükspoolseid ja positiivseid lugusid transkogemustest avaldati regulaarselt.
Ajal, kui programmid kaotasid oma reporterid, hakkasid nad sõltuma LGBTQ-toimetusest, mis tagas, et LGBTQ kogukonna seisukohad domineerisid.
Näiteks kajastati 2023. aasta märtsis mehena sündinud, kui 22-aataselt sugu vahetanud Gisele Shaw' lugu peamiselt positiivselt, jättes tähelepanuta tema osalemise naiste maadlusvõistlustel.
Ainsad objektiivsed ja sügavad uuringud selles valdkonnas olid Newsnight'i ajakirjaniku Hannah Barnese tööd, kuid selline ajakirjanduslik põhjalikkus on nüüd BBC-s praktiliselt võimatu, mis viis Barnese lahkumiseni New Statesmani, tõdes Prescott.
BBC araabiakeelne kajastus erines kardinaalselt ingliskeelsest
Prescott tõi esile BBC araabiakeelse ja ingliskeelse kajastuse erinevused seoses Iisraeli-Hamasi konfliktiga 2024. aasta mais–oktoobris.
Grossmani koostatud ülevaade näitas, kuidas BBC ingliskeelne sait kajastas 19 artiklit Hamas poolt võetud pantvangidest rünnaku päeval, araabiakeelne aga mitte ühtegi. Kõik ingliskeelse saidi kriitilised artiklid Iisraeli kohta ilmusid ka BBC Arabicu kanalil, kuid artikleid Hamasi vastu BBC araabiakeelses väljaandes ei olnud, samas kui ingliskeelsel saidil oli neid neli.
BBC ingliskeelne sait käsitles kolmekordselt rohkem lugusid Iisraeli kannatustest – pantvangide kogemus, traumad kogukondades, raketirünnakud ja antisemitism, mis aga puudusid BBC Arabicul.
Kokkuvõttes leidis Prescott, et BBC Arabic kajastas konflikti ühekülgselt, rõhutas kriitikat Iisraeli vastu ja ignoreeris Hamas'i kuritegusid, erinevalt BBC ingliskeelsest teenusest.
Prescott tõi näiteks, kuidas lugu Fawzia Sido päästmisest kajastati BBC ingliskeelsel ja araabiakeelsel saidil oluliselt erinevalt. Kui ingliskeelne sait kirjeldas tema kahekümneaastast kannatuste ja päästmise lugu, toetudes USA välisministeeriumi ja Iraagi ametiasutuste allikatele, siis BBC Arabic rõhutas pealkirjas Iisraeli väidet ja Hamasi eitust, ning 582 sõnast koosnev suurem osa artiklist keskendus Hamasi väidetele, et lugu on väljamõeldis.
Kokkuvõttes näitab see sisu moonutust ja tasakaalustamatust BBC Arabicis, kus rõhutati kahtlustamise narratiivi, mitte kannatuste ja päästmise faktilist kajastust, tõdes Prescott.
Samuti erines BBC Arabicu kajastus Hamasi rünnakust Jaffas (1. oktoober 2024) ja pantvangide surmast Gaza's oluliselt erinevalt BBC ingliskeelsest kajastusest. Kui ingliskeelne lugu rääkis ohvritest, sh Inbar Segev Vigderist, kes suri, kaitstes oma 9-kuust last, siis BBC Arabic esitlus rõhutas rünnakut kui sõjalist operatsiooni, jättes ohvrid välja ja andes peamise sõnumi Hamasi väidetele.
Sarnaselt kajastati Gaza pantvangide surma ingliskeelsel saidil eraldi artiklina, BBC Arabicis aga vaid lühidalt, keskendudes hoopis Hezbollah' rünnakutele Iisraeli vastu. See näitab, et BBC Arabic esitas konflikti ühekülgselt, ignoreerides Iisraeli kannatusi ja ohvreid, tõdes Prescott.
BBC Arabic kajastas ingliskeelsest erinevalt ka Majdal Shamsi raketirünnakut (27. juuli 2024). Kui ingliskeelne sait vahendas Hezbollah' eitusi, kuid esitas ka tõendeid, mis seovad rühmituse rünnakuga teistes lähikohtades, siis BBC Arabic esitas peamiselt Hezbollah' eitusi, jättes välja tõendid ja rõhutades üldiselt iisraellaste surma, mitte laste kannatusi. Prescott järeldab, et BBC Arabic minimeeris Iisraeli kannatusi ja kujutas Iisraeli agressorina, mis näitab selget erapooletuse puudumist võrreldes ingliskeelse kajastusega.
Prescott tõi ka välja, et BBC Arabic andis regulaarselt platvormi antisemiitlike ja Hamasi toetavate seisukohtadega esinenud palestiinlastele. Nii esines Samer Elzaenen kanalil 244 korda, teda esitati kui ajakirjanikku, kuigi tema postitused sisaldasid antisemiitlikke kommentaare, sh ettepanekuid, et juute tuleks põletada nagu tegi Hitler. Ahmed Qannan esines 217 kord, olles mujal nimetanud tulistajat, kes tappis neli tsiviilisikut ja ühe politseiniku, kangelaseks. Ahmed Alagha esines 522 korda, nimetades iisraellasi vähem kui inimlikeks ja juute kuraditeks.
BBC andis neile sõna kui tunnistajatele ja väitis, et nad ei kuulu BBC personali hulka, kuid Prescott rõhutab, et hinnanguliselt sadade esinemiste tõttu oli nende mõju kanalil sisuliselt sama, mis ajakirjanike oma.
Kokkuvõttes näitab see BBC Arabicu süstemaatilist kallutatust ja erapoolikust.
Prescott tõi esile, et BBC andis konfliktis Gaza surmajuhtumite osas liialdatult kaalu ebausaldusväärsetele andmetele. Alguses väitsid Hamas ja mõned meediaallikad, et 70 protsenti hukkunutest olid naised ja lapsed, kuid see põhines mitteusaldusväärsel metodoloogial, kombineerides haiglaandmeid ja Gazas valitsusmeediast pärinevaid lugusid. Tegelikult oli enamik haiglaandmete põhjal registreeritud hukkunutest mehed, ja hiljem revideeris ÜRO nende osakaalu 52 protsendile. Prescott rõhutas, et BBC jätkas 70-protsendi väite esitamist, kuigi selle usaldusväärsus oli juba kahtluse all, mis näitab toimetuse ebaobjektiivsust ja kriitilise analüüsi puudumist.
Prescotti raport kirjeldas ka seda, kuidas BBC kajastas eksitavalt massihaudu Gazas (Al Nasser ja Al Shifa), viidates varjamatult, et Iisraeli väed olid vastutavad, kuigi selle väite allikaks oli Hamasi kontrolli all olev Gaza Civil Defence Agency.
EGSC siseraport märkis, et puudus sõltumatu kinnitus väidetele sõjakuritegudest, mõnes loos eksitati auditooriumi, vihjates, et ÜRO ametnik kinnitas väiteid. Tõenäolisemalt olid hauad kaevatud palestiinlaste poolt ja inimesed surnud enne Iisraeli vägede saabumist, mis oli ka varasemates BBC aruannetes kajastatud. Kokkuvõttes näitab see BBC kalduvust esitada tõlgendusi ilma sõltumatu kontrollita, mis moonutab lugeja arusaama sündmustest.
Prescotti raportist selgub, kuidas BBC saade Newsnight edastas ebatäpset infot ka Gaza laste näljahäda kohta, näidates probleeme suuremana kui need tegelikult olid.
Raportis esitati veel mitmeid näiteid BBC korduvatest kallutatud kajastustest ja faktivigades Iisraeli-Hamasi konflikti kajastamisel. Nii väideti Nasseri haiglat puudutavas artiklis, et Iisraeli väed olevat peksnud ja alandanud meditsiinipersonali, kuid ei kajastanud seda, et haiglas tegutsesid Hamasi võitlejad.
Samuti avaldus kallutatus selles, kuidas 600 advokaadi kiri, milles süüdistati Ühendkuningriigi valitsust relvade müügis Iisraelile, sai laialdast kajastust, samas kui vastupidine kiri 1000 advokaadilt jäi praktiliselt tähelepanuta.
BBC kirjeldas ka Hamasi valduses olnud tunnelite kasutamist kaubaveoks ja inimeste liigutamiseks, mis oli faktuaalselt korrektne, kuid jättis mainimata nende seotuse terroritegevusega.
BBC liialdas ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICJ) hinnangut kajastades, kui väitis Gazas olevat genotsiidioht. Kuigi saates HardTalk kinnitati, et see oli väärinterpretatsioon, tegi BBC täpsustuse alles mitu kuud hiljem.
Prescott järeldab, et BBC kiirustab sageli esitama negatiivseid väiteid Iisraeli kohta ilma kontrollita ning see näitab süstemaatilisi probleeme toimetuses ja vajab sammude astumist vigade ja kallutatuse likvideerimiseks.
Kokkuvõttes järeldas Prescott, et BBC-s on süstemaatilisi ja muret tekitavaid probleeme toimetuse erapooletuse ja faktitäpsusega, mis ulatuvad mitmest konflikti kajastuse ja sisemise toimimise valdkonnast kaugemale.
Ta tõstis esile ka juhtkonna korduvat kaitsepositsioonile asumist ja läbipaistmatut tegevust, tegevusplaanide puudumist vigade kordumise vältimiseks ning eksimuste sagedast kordumist. Prescott avaldas lootust, et BBC juhatus alustab protsessi nende probleemide tõhusaks lahendamiseks.
Toimetaja: Mait Ots










