Vaba Demokraatlikku Parteid (FDP) esindav Kubicki teatas AFP intervjuus, et Saksamaa välisministril tuleks Grenell kuulutada viivitamatult persona non grata'ks, vahendas Politico.

Grenell pälvis FDP aseesimees Kubicki pahameele seetõttu, et tegi kriitikat Saksamaa rahandusministeeriumi poolt esitatud riigieelarveplaani teemal ja pidas vastuvõetamatuks asjaolu, et Saksamaa kulutused riigikaitsele ei küündi NATO poolt soovitud tasemeni.

Saksamaa rahandusministeeriumi kava kohaselt kerkiksid Saksamaa kaitsekulud sellel aastal 1,37 protsendini SKP-st, kuid hakkaksid siis taas keskpikas plaanis langema. NATO on aga seadnud eesmärgiks, et iga liikmesriik kulutaks riigikaitsele aastaks 2024 kaks protsenti SKP-st.

Eelmisel aastal kulutasid riigikaitsele kaks või rohkem protsenti SKP-st vaid seitse liikmesriiki - USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola, Eesti, Läti ja Leedu. Samas eelmisel aastal kasvasid kaitsekulutused ka paljude teiste Euroopa liitlaste seas, näiteks paistsid silma Bulgaaria ja Holland ning Rumeenia on kahe protsendi tähisele juba väga lähedal.

Samal ajal on Euroopa suurim majandus Saksamaa kaitsekulutuste protsendi poolest NATO liikmete hulgas tabeli teises pooles koos Belgia, Hispaania, Itaalia ja Kanadaga.

USA on juba pikemat aega ehk juba enne Donald Trumpi presidendiks saamist kutsunud Euroopa liitlasi üles rohkem riigikaitsesse panustama. Trumpi administratsiooni ajal on aga need üleskutsed muutunud jõulisemaks ning seda on saatnud ka mitteametlikud vihjed, et president võib NATO-le üldse selja pöörata.

Saksamaa rahandusministeeriumi teate järel ilmus USA saatkonna ametlikul Twitteri-kontol Grenelli kommentaar: "Kärpida oma juba praegu vastuvõetamatut pühendumist sõjalisele valmisolekule on murettekitav signaal Saksamaa 28 NATO-liitlasele."

Kubicki leidis seepeale, et USA surusaadiku järjekordne sekkumine Saksamaa sisepoliitilistesse küsimustesse on talumatu. "Kui USA diplomaat käitub nagu okupatsioonivõimu ülemkomissar, peab ta õppima, et meie taluvusel on omad piirid," sõnas ta.

Valitsusse kuuluvate sotsiaaldemokraatide esindaja Carsten Schneider võttis sellel teemal samuti sõna. "Diplomaatiliselt on härra Grenell täielik läbikukkumine. Kogu see asi meenutab ulaka koolipoisi käitumist," arvas ta.

Trumpi poolt eelmisel aastal suursaadikuks nimetatud Grenell on ka varem oma väljaütlemistega Saksamaa avalikkuses teravat vastukaja pälvinud.

Wall Street Journal tuletab oma artiklis meelde, et liidukantsler Angel Merkel on avalikult lubanud, et Saksamaa kaitsekulutused tõusevad aastaks 2024 1,5 protsendini SKP-st. Ehk see on küll rohkem kui seni, kuid jääb siiski alliansi eesmärgist selgelt madalamaks. Ka selle lubaduse andis Merkel pärast tugevat survet Trumpi administratsiooni poolt.

Hetkel kulutab Saksamaa riigikaitsele umbes 43 miljardit eurot ehk umbes 1,2 protsenti SKP-st. Esmaspäeval avaldatud eelarvekava kohaselt tõuseks kaitsekulud esialgu 1,37 protsendini SKP-st, kuid langeksid siis 2019. aasta lõpuks 1,33 protsendini, 2022. aastal juba 1,29 protsendini ja 2023. aastal 1,25 protsendini.

Märkimisväärne on see, et eelarvekavas on kaitseministeeriumile eraldatud 44,7 miljardit eurot, mis on oluliselt vähem kui 47,2 miljardit eurot, mida kaitseminister Ursula von der Leyen taotles ja millest ta väidetavalt ka liitlasi teavitas.

Kui eelarvekava Saksa valitsuse kabinetiistungil ka heaks kiidetakse, oleks tegu järjekordse näitena, kuidas USA ja üks tema peamisi liitlasi Euroopas on teineteisest kaugenemas. Viimastel kuudel on Berliin jätnud tähelepanuta Washingtoni üleskutsed piirata maagaasi ostmist Venemaalt, hoiduda Hiina kõrgtehnoloogia kasutamisest ja takistada Saksamaa firmadel Iraaniga kauplemist.