"Riigid ei tee oma vägede saatmise otsuseid kaugetesse riikidesse kergekäeliselt, kuid operatsioon Barkhane annab võimaluse Eesti ja Prantsusmaa liitlassuhteid veelgi tugevdada," ütles kaitseminister pressiteate kohaselt.

Minister rääkis, et liitlaste solidaarsus on Eestile väga oluline, mida näitab ka Prantsusmaa sõdurite naasmine sel kevadel Tapale NATO lahingugrupi koosseisu.

Eesti kontingendi ülem major Kristjan Karist rääkis, et kuigi Gaos tegutsetakse kohati rasketes tingimustes, saavad kõik ülesanded täidetud ning lisaks saadakse Malis vajalikku operatsioonikogemust.

Minister kohtus ka operatsioon Barkhane Gao baasi ülema kolonel Yann de Kermenguy'ga. "Mul oli hea meel kuulda, et operatsiooni Barkhane juhtkond siin Gaos hindab teie tegvust väga kõrgelt ning Eesti jalaväerühma tõsteti esile kui professionaalset, sihikindlat ning hästi juhitud üksust," lausus Luik.

Eesti osaleb Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane 48 kaitseväelasega alates eelmise aasta augustist. Eesti sõdurite peamisteks ülesanneteks Gaos on baasi julgeoleku tagamine, selle lähialal patrullide läbiviimine ning kiirreageerimine ohuolukordades.

Operatsioon Barkhane on Aafrika Saheli piirkonnas (Mali, Burkina Faso, Niger, Mauritaania, Tšaad) tegutsev Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon, mis käivitati 2014. aastal. Operatsiooni eesmärk on piirkonna olukorra stabiliseerimine sellise määrani, et kohalikud võimud suudaksid julgeolekut iseseisvalt tagada.