Kaitseminister küsis eestlaste käekäigu kohta kuumas Malis ja soovis neile sõduriõnne, vahendas Sõdurileht.

Estpla-26 teenistus Malis lõppeb detsembris, mil selle vahetab välja jalaväerühm Estpla-28.

Eelmise nädala reedel külastas Eesti jalaväerühm Malis patrulli käigus kohalike omakaitseüksuse kontrollpunkti Gao linnast kirdes, kus kontrolliti kohalike võitlejate dokumente ning tutvuti nende tegevusega.

Rühmaülem nooremleitnant Janek Baiduža sõnul on Malis erinevaid relvarühmitusi nii palju, et selleks, et aru saada, kes on kes, tuleb tihtipeale neile lihtsalt juurde minna ja üksusega juttu ajada. "Seda gruppi polnud me varem näinud ja kuna nendel puudus igasugune sümboolika, tegime peatuse ja veendusime nende taustas," ütles nooremleitnant Baiduža.

Vihmaperioodi lõppedes on varem raskesti läbitavad teed taas sõidetavad ja seetõttu tuleb eestlastel patrullides rohkem kontrollida alasid Gao linna lähiümbruses, kus puututakse kokku ka kohalike omakaitseüksustega.

2015. aasta suvel sõlmitud Bamako rahukokkulepe jättis kohalikele, enamasti kogukonna kaitseks loodud relvarühmitustele, õiguse kanda relvi, tingimusel, et need toetavad keskvalitsust. Lisaks kohalikele omakaitseüksustele patrullivad alas ka ÜRO ja Mali armee üksused, mistõttu on relvastatuid gruppe linna ümbruses kümneid ja nende tuvastamine keeruline protsess.

Jalaväerühma Estpla-26 on esimene Eesti üksus Prantsusmaa juhitud mässutõrjeoperatsioonil Barkhane, mille eesmärk on toetada Saheli riikide (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega. Lisaks Eestile osaleb operatsioonil Suurbritannia, mis toetab prantslasi helikopteritega ja Hispaania, kes panustab transpordilennukitega.