Ekspert: Ukraina on sama oluline kui Lääne-Saksamaa Külma sõja ajal
Ukraina valimisteni on jäänud kuus päeva. Kandidaate on 39, valimisbülletääni pikkus on 80 sentimeetrit, sisulisi võistlejaid on kolm.
Kõige enam toetatakse uuringute kohaselt hetkel Volodõmõr Zelenskit, kes on tuntud koomik. Teisel ja kolmandal kohal on tänane president Petro Porošenko ja veteranpoliitik Julia Tõmošenko. Kas viie aasta tagune Maidan mängitakse nende valimistega maha, millised oleks Ukrainale head valikud? Valimiste eelset seisu uurisid saates "Välisilm" Tarmo Maiberg ja kohapeal Kiievis Anton Aleksejev.
Ukraina presidendivalimised pole varem toimunud niivõrd keerulises olukorras - idaosas kestva sõja ajal on vaja leida riigijuht, kelle ülesanne on nõuda parlamendilt refomide tegemist, hoida silma peal sõjaväel ning viia poliitikuteni tugeva kodanikuühiskonna nõue muutuda avatumaks ja vastutustundlikumaks.
Ukraina arenguid kajastav ajakirjanik Brian Whitmore rõhutab riigi olulisust laiemas plaanis.
"Kleptokraatlik süsteem idas ehk sistema on vastamisi lääneliku õigusriigi põhimõtetega ning Ukraina on piiri peal. Kuidas Ukraina liigub, on väga tähtis. Kui saame Ukraina kindlalt siduda lääneliku süsteemiga, kui võidame korruptsiooni Ukrainas, siis on see tõsine löök Putini korruptiivsele kleptokraatlikule sistema'le. See tugevdaks ka Läänt. Ukraina ei ole vähem tähtsam võitluspaik kui Lääne-Saksamaa Külma sõja ajal," nentis USA mõttekoja Euroopa Poliitika Analüüsikeskuse vanemteadur Whitmore.
Ligi neljakümnest kandidaadist on esiplaanil kolm, kellest üks on veterankandidaat ehk Julia Tõmošenko ning teine praegune president Petro Porošenko. Kolmas, kes lööb kaarte segamini, on seni koomikuna tuntust kogunud Volodõmõr Zelenski.
"Kui vaadata Zelenski viimast videot, kus tema lubadus oli, et õpetajad saavad 2000 dollarit kuupalka või 4000, ma ei mäleta täpselt, ja siis ütleb, et see pole suur summa. Meil on see summa olemas - see on 200 000 miljonit ja see on tehtav. Aga see on pool, see on 2 miljardit, kui lugeda õigesti ja see on pool Ukraina eelarvest. See on populism. Ta lihtsalt ütleb plõks-plõks ja rahvas nagu "Aa, jaa, oo, jaa". Tema ütles ka, et ma võtan Krimmi tagasi, lõpetan sõja, aga kuidas? Ja ta lubab ka, et oleme NATO-s ja Euroopas. Tema paneb kompoti sisse kõik lubadused, mida rahvas ootab. Rahvas ootab, et sõda lõpeb. jah. Aga kuidas?" iseloomustav kandidaati Eestis elav ukrainlane, ansambli Svjata Vatra juht Ruslan Trochynskyi.
Zelenski ise eitab, et tema rahastajaks on oligarh Ihor Kolomoiski. See sama mees on ka Julia Tõmošenko toetaja.
"Mille pärast muretsen on see, et aja möödudes Venemaa väsitab Ukraina ära ja nad kaotavad võitluse korruptsiooni vastu. Ukraina saab presidendi, kes pole Moskva-meelne, aga oleks järeleandlik kompromissideks Moskvaga. [Nagu Tõmošenko?] Te ütlesite seda, mitte mina. See on kandidaat, kelle pärast ma kõige rohkem muretsen. Tõmošenko on kõige murettekitavam kandidaat, kelle kohta on ka venelastel oma väljend - "Sa võid alati sõlmida diili Juliaga"," kommenteeris Whitmore.
Trochynskyi märkis, et kogu eliit toitub Porošenkost. "Sest näeb, et tal on õiged sammud. Ta tegi ukraina kiriku iseseisvaks, see on kõige suurem saavutus. Loomulikult oli päris palju teinud, pension kasvas. See on see, mille puhul saaks ka öelda, et see on populism. Väike sammuke. Ukrainal on tugi, millele toetuda ja millega minna vastu, et kaitsta oma riiki. See saavutus on väga suur ja kui Porošenko jätkaks, siis kõik sellised sammud, mis ta on teinud, kasvab veel tugevamaks. Ta püüab tsementeerida ja siis saab tulla Krimm tagasi, Donetsk ja Lugansk ja muud asjad ja suveräänsus, aga teised hakkavad lõhestama."
Esimeses voorus ei saa ükski kandidaat valimisteks vajalikku enamust, kuid küsimus ongi, kas teise vooru populistliku Zelenski kõrvale saab Porošenko või Tõmošenko.
"Lõppude lõpuks on hääletajad pragmaatilised. Nad toetavad pahalast, keda teavad. Palju tähtsam küsimus, kui kes võidab presidendivalimised, on see, millal Ukraina poliitiline kiht jõuab samale tasemele kodanikuühiskonnaga. Ukraina kodanikuühiskond on teinud oma valikud ja tahab olla osa läänest, demokraatlik ühiskond ehk vastutust ja läbipaistvust, kuid sel on endiselt nõukogudejärgne eliit. Kui see eliit jõuab samale tasemele kodanikuühiskonnaga, siis on Ukraina tõeliselt euroopalik riik, mis võtab oma koha Euroopas, kuid mitte enne," rõhutas Whitmore.
"Põhirõhk on Venemaa. Kui vaatame nende talk show'sid, siis nad destabiliseerivad Ukraina oma vaatajaid, et Ukrainas on kõik halb, ning ukrainlased vaatavad ka seda kanalit, sest on palju venekeelseid inimesi ja vaatavad seda ning ütlevadki, et jaa, meil on halb, et kui tankid tulevad, siis palun tulge siia, et tehke paremaks. See destabiliseerimine toimub väga kõvasti praegu. Kui lülitate sisse, siis see on... appikene," tunnistas Trochynskyi.
Mida kolm kandidaati lubavad ja mis neist arvatakse
President Vassili Goloborodko kutsub populaarses telesarjas "Rahvateenija" korrale korrumpeerunud rahvasaadikuid. Goloborodkot mänginud tuntud Ukraina näitleja Vladimir Zelenski pürgib nüüd päriselt Ukraina presidendiks. Ja uuringute kohaselt ta on president Petro Porošenko ja opositsionäär Julia Tõmošenko ees.
"Täna ta on nagu kohtuotsus praegusele poliitilisele eliidile. Meie oponentide, teise ja kolmanda koha reitingud, on summas samad nagu Zelenski reiting. See näitab, et Ukraina valija jaoks nad on samasugused, et ta ei jaga neid võimuks ja opositsiooniks. Ja teiseks, valija deklareerib neile umbusaldust," rääkis Zelenski valimisstaabi konsultant Dmitri Razumkov.
Poliitilise analüüsi keskuse Penta direktor Vladimir Fesenko sõnul enamik ukrainlasi ei usalda traditsioonilisi poliitilisi liidreid. "Neil on nõudlus uute nägude järele. Otsisid Ukraina Macroni, leidsid aga Zelenski."
Mõnede uuringute järgi toetab Zelenskit üle kahekümne protsendi valijatest. Peaaegu kõik on noored, kes agiteerivad oma lemmiku toetuseks internetis. Küsimus on, kas nad tulevad ka järgmisel pühapäeval valima? Teised kandidaadid pöörduvad oma valijate poole traditsioonilise telereklaami kaudu, nagu Julia Tõmošenko, keda on valmis toetada 14 protsenti valijatest.
See, kes neil valimistel ei taha presidendi vahetamist, on muidugi senine riigipea Petro Porošenko. Tema kampaania moto on "Kandidaate on palju, president on üks!"
Peamine etteheite Porošenkole on see, et ta ei suutvat otsustada, kes ta on poliitik või ärimees. Ta rahastab oma valimiskampaaniat suures osas rahast, mida saab oma šokolaadivabrikust Roshen.
See, et Porošenko andis kolm aastat tagasi talle kuluvad aktsiad sõltumatu fondi juhtimise alla, ei muuda midagi.
Inimeste veendumust, et võim ei saa aus olla, soojendavad ka majandusraskused. Kõige parem on seda näha Kiievi turul, kus hinnad on tõusnud ja ostjate arv vähenenud.
Frosja müüb seal pekki juba 25 aastat ja seletas, miks talle Porošenko ei meeldi.
"Sest ta on halb president! Kui Porošenko ei tahaks sõda, seda ei olekski! See kõik sõltub ju presidendist! Inimesed jäid vaesteks. Kolivad kes kuhu, et raha teenida - Poolasse lähevad, Tšehhi lähevad, Moskvasse samuti lähevad. Öeldakse, et agressor on halb. Argessor on hea, sest inimene läheb sinna, et raha teenida! Ukrainast kolivad aga kõik ära," arvas Frosja.
Peale peki võib Kiievis maitsta ka pizzat. Pizza Veterano keti asutasid vabatahtlikud, kes sõdisid terroristide vastu Donbassis, et oma relvavendadele töökohti pakkuda. Riigi toetusele loota ei ole mõtet, arvab Veterano Grupi asutaja Leonid Ostaltsev. Kelle poolt siis tuleb hääletada?
"Kelle poolt tuleb hääletada, ei oska ma öelda, sest ma ei ole veel otsustanud. Ühest küljest see on väga imelik ja isegi hirmuäratav, mis meile tuleb pärast valimisi. Teisest küljest aga see näitab, et Ukrainas on vabadus. Sest kui ei saa absoluutselt aru, kes võidab, see on väga kift!" lausus Ostaltsev.
Võiks arvata, et vähemalt õigeusklikud on Porošenkole tänulikud iseseisva Ukraina õigeusukiriku loomisesse panustamise eest.
Preester Segii Dmitriev on kogu aeg teel, juba neli aasta tegeleb ta kiriku heategevusega ja valmistub viima arvuteid oma autoga Donbassi nn. hallis tsoonis asuvasse kooli. Porošenko talle meeldib, aga...
"50 inimest kaevasid kaevu ja on jõudnud juba päris veeni. Ja siis tuleb Petro Porošenko ja väikse labidaga kraabitseb paar korda ja vesi tuleb! See ei ole ainult tema teene. Teised kaevasid seda kaevu palju aastaid. Ja kõik Ukrainas saavad sellest aru," sõnas preester.
Korruptsioon ja raske majandusseis viisid juba inimesi tänavale protestima. Porošenko tuletab aga oma valimisreklaamis meelde, mille üle tuleb tegelikult otsustada.
"Aasta 2019. Aasta, mil võidab Ukrainas kas Porošenko või Putin," teatab tema valimisreklaam.
Võrreldes aga eelmiste valimistega, ei ole täna Moskvas "oma" kandidaadi Ukraina presidendivalimistel.
"Kõige halvem kandidaat Kremli jaoks on Porošenko. Mis puutub Zelenskisse ja Tõmošenkosse, siis nemad ei ole kõige paremad, aga nad on uued. Ja iga uus inimene, iga uus president püüab kuidagi teha restarti Vene-Ukraina suhetes," arvas Poliitilise konjunktuuri keskuse asepresident Oleg Ignatov.
"Kui valitakse Porošenko, paneb see rahva nutma. Kui aga valitakse Zelenski, siis vähemalt naerame koos," teatas omakorda Viktor Janukovitsi aegne peaminister Nikolai Azarov, kes elab praegu samuti Venemaal.
Võltsida presidendivalimiste tulemusi Ukrainas on ohtlik - 2004. aastal viis see nn oranži revolutsioonini. Selge on aga see, et ühe vooruga praegune valimiskampaania ei piirdu ja järgmise presidendi nimi selgub alles teises voorus, mis plaanide kohaselt toimub 21. aprillil.
Toimetaja: Laur Viirand