"Mida nad kardavad?" küsis Johnson parlamendis.

"On neil julgust tegutseda? No aga tulge siis," sõnas Johnson.

Tööle naasnud Briti parlamendisaadikute käitumine on "häbiväärne", ütles varem päeval peaprokurör Geoffrey Cox.

Cox pidas kõne Briti parlamendi alamkojas, kus ta kaitses oma seisukohta, et parlamendi töö peatamine peaminister Johnsoni poolt oli seaduslik. Parlamendisaadikud on "liiga argpükslikud", et hääletada valitsuse umbusaldamise poolt, mis käivitaks ennetähtaegsed valimised, sõnas ta.

Coxi hinnangul on tegemist hetkel "surnud parlamendiga", millel pole moraalset õigust "nendel rohelistel pinkidel istuda". Parlamendil peaks olema julgust valijaskonnaga silmitsi seista, kuid ei tee seda, sest paljud neist tahavad peatada Suurbritannia lahkumist EL-ist, ütles ta.

Juulis ametisse astunud Johnson väidab, et otsus peatada parlamendi töö 10. septembrist 14. oktoobrini oli rutiinne, et võimaldada valitsusel algatada uus seadusandlik programm. Kriitikud süüdistavad peaministrit katses vaigistada parlamendisaadikuid, kellest enamik on vastu tema ähvardusele lahkuda 31. oktoobril Euroopa Liidust ilma leppeta.

24. juulil ametisse astunud Johnson tegi kuninganna Elizabeth II-le kui riigipeale ettepaneku parlamendi töö peatada ja kuninganna otsusel leidiski see 10. septembril aset.

Parlamendi töö peatamine uue istungjärgu eel on tavaline ja seda on kombeks teha peaaegu igal aastal. Sügisel on see iseäranis tavaline, kuna septembris ja oktoobri algul peavad erakonnad reeglina oma aastakongressi.

Johnsoni otsus aga oli vastuoluline, sest ta jättis parlamendi hääleta tavapäratult kauaks ehk viieks nädalaks vahetult enne Brexitit, mille tingimustes ei ole veel kokkuleppele jõutud.