Toomas Sildam: kes kaitseb koolidirektorit? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti delegatsioon 2018. aasta õpetajaameti tippkohtumisel Lissabonis: vasakult esimene minister Mailis Reps, paremalt esimene Kiviõli 1. keskkooli vallandatud koolidirektor Heidi Uustalu.
Eesti delegatsioon 2018. aasta õpetajaameti tippkohtumisel Lissabonis: vasakult esimene minister Mailis Reps, paremalt esimene Kiviõli 1. keskkooli vallandatud koolidirektor Heidi Uustalu. Autor/allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Kiviõli 1. keskkooli vallandatud direktor ning paljud sealsed õpetajad ei tunne praegu, et nad on olulised, hoitud ja väärtuslikud, kuid see ebameeldiv tunne levib ühe kooli seinte vahelt kaugemale, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

5. detsembril vallandas Lüganuse vallavalitsus päevapealt Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustalu. Vastuseks tõstab sidus ühiskond pead – kohalikud elanikud protestivad, koolijuhid üle Eesti avaldavad töökoha kaotanud kolleegile toetust.

Direktor Uustalu süü on vallajuhtide sõnul poliitika lubamine koolimajja. Reformierakondlasena andis ta mõnele eilsele ja tänasele õpilasele loa korraldada koolis Reformierakonna noorte koosolek.

Kooli ja poliitikat ei tohi tõesti üheks segada. Ega direktor Uustalu jaganudki ju vahetunni ajal oma õpilastele koduerakonna voldikuid või teinud muul moel parteilist kihutustööd. Neli või kuus õpilast ühes kooliruumis maailmavaatelisi küsimusi arutamas on pigem kodanikuõpetuse tunni pikendus. Pealegi, ärme unusta, Eestis võivad 16-aastased minna kohalikele valimistele valima.

Aga Heidi Uustalu on ka Lüganuse vallavolikogu liige, kuid – enda õnnetuseks – istub opositsioonipingil.

Nii tundub tunnustatud koolijuhi vallandamine poliitilise ärategemisena, millele näib lisanduvat ka paras ports vallamaja poolset isiklikku vimma. Sedaviisi tõmbas just vallavalitsus kooli poliitikasse.

Kui Lüganuse vallavanem Viktor Rauam põhjendab muu hulgas, et tal pole direktor Uustaluga omavahelist usaldust, meenutab see maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti ametist vabastamist Jüri Ratase valitsuses. Ka siis põhjendas peaminister, et kantsleri ja valitsusjuhi usalduse kaotanud minister Järviku vahel puudus koostöö, kuigi kõik teadsid, et Lemetti vabastamine oli poliitiline otsus, EKRE nõudmine, hoidmaks koos koalitsiooni.

Mõlemal puhul on head inimesed jäänud poliitilise hakklihamasina vahele. Ja siis pole tähtsust, et kolm aastat tagasi tunnustas haridus- ja teadusministeerium direktor Heidi Uustalu aasta koolijuhi tiitliga.

Kasutuks muutuvad ka haridus- ja teadusministri Mailis Repsi omaaegsed sõnad, kuidas õpetajad väärivad rohkem usaldust ja oma töös iseseisvust. Ning mitte ainult seda, sest minister lisas: "... kuid peame pakkuma neile ka väga head tuge, et meie haridus oleks jätkuvalt maailma tipus ja areng ei peatuks".

Muuseas, minister Reps ütles seda poolteist aastat tagasi Lissabonis, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud õpetajaameti tippkohtumisel. Koos ministriga esindas seal Eestit ka... Teate kes? Heidi Uustalu, Kiviõli 1. keskkooli direktor ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse liige.

Mailis Reps on jätkuvalt haridus- ja teadusminister ning see, et Kiviõli koolipidaja on kohalik omavalitsus, ei võta ministrilt vähemalt moraalset kohustust omade eest seista. Lüganuse vallas juhib võimuliitu Keskerakond ja Mailis Reps on selle partei aseesimees. Tahaks avalikult teada, mida haridus- ja teadusminister sellest loost arvab. Kelle poolel tema on? Kas ja kuidas saaks Keskerakonna aseesimees Reps õhutada kohalikke keskerakondlasi lahenduse leidmisele, mis viiksid vallavanema ja koolidirektori omavaheliste juttude selgeks rääkimise, vallandamisotsuse ümber vaatamise ja koos edasi minemiseni?

Võimalik, et Keskerakond kaotas märtsi alguses riigikogu valimistel võidu, sest ei mõistnud, kui oluliseks kasvab Kohtla-Järve eestikeelse gümnaasiumi küsimus. See, nagu ka väljend teist korda sama reha otsa astumisest, meenub nüüd, lugedes uudiseid Kiviõli 1. keskkooli vallandatud direktori Heidi Uustalu kohta.

Hea, et järgmisel aastal jätkub õpetajate palgatõus ning 1. jaanuarist on põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja miinimumpalk 1315 eurot kuus. Raha on tähtis, aga samavõrd oluline on kindlustunne, et välispidine hoolimatu ebapädevus ei määra kooli elu.

"Ma ei saa aru, miks kohalikud omavalitsused koole juhivad - ei ole seal pädevust ega vahendeid," kirjutas üks pedagoog Facebookis. Üldistus ei ole kindlasti õige, sest on ka pädevaid omavalitsusi, aga mure on õige. Võib-olla võiks koolijuhtidega sõlmida töölepingud haridus- ja teadusministeerium, pakuvad mõned haridusinimesed. Võib-olla võiks selle üle arutada, tõesti, sest see vabastaks koolide direktorid omavalitsuste omavoli võimalustest.

Peaministrikandidaadina aprillis riigikogus kõnelenud Jüri Ratas defineeris õiglust nii: "Kui igaüks meist tunneb, et ta on oluline, hoitud ja väärtuslik". Kiviõli 1. keskkooli vallandatud direktor ning paljud õpetajad ei tunne praegu, et nad on olulised, hoitud ja väärtuslikud, kuid see ebameeldiv tunne levib ühe kooli seinte vahelt kaugemale.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: