Kõigis haiglates luuakse transiidiosakonnad nende patsientide jaoks, kelle koroonaviirusega nakatumine on ebaselge. Lisaks hoitakse 15 protsenti regionaal- ja ülikoolihaigla kohtadest erakorraliste haigete jaoks.

Samas kaaluvad Läti tervishoiujuhid olukorra halvendeses osade raviasutuste ümberkujundamist ainult koroonapatsientide raviks.

Lätis tervishoiuasutustes on praegu ravil 200 koroonapatsienti, kellest kaheksa on raskes seisus. Haiglate võimekus ilma ümberkorraldusi tegemata tipneb aga 250 koroonapatsiendiga ja kui nakatumine veelgi kasvab, võivad need kohad kiiresti täituda.

Läti kogemuse põhjal on statsionaarse koroonaravi pikkus patsienditi väga erinev - kahest nädalast 65 päevani. Lähinädalail plaanib Läti luua koroonahaigete raviks eraldi tervishoiuasutused.

Kõigis haiglais avatavate transiidiosakondade eesmärk on aga luua koht, kus haiglaravi vajavad patsiendid saaksid olla testitulemuste selgumiseni. Oma abi koroonapatsientide teenindamiseks on ülikoolihaiglate kõrval pakkunud mitmed regionaalsed tervishoiuasutused.

Testimine Lätis kasvab veelgi. Viimase ööpäevaga tehti 5100 analüüsi ja 251 ehk ligi viis protsenti neist olid positiivsed. Nädala lõpul tuleb aga laboreis analüüsida juba 8000 proovi ööpäevas.

Läti valitsusel tuleb järjest enam tõdeda, et ruume patsientide mahutamiseks võib leida, raha uute aparaatide ja testide ostmiseks ka, kuid napib meditsiinipersonali, kes raviks, teste võtaks ja neid analüüsiks.

"Kõike pole võimalik lahendada rahaga. Seda ei kinnita mitte ainult Läti, vaid meiega võrreldamatult rikkamate riikide kogemus, et rahaga ei suudeta alati üle saada tööjõu nappusest, näiteks laborantide puudusest," ütles Läti tervishoiuminister Ilze Vinkele ERR-ile.

Kui rahvas uutest, karmimaist piiranguist kinni ei pea, kehtestatakse Lätis kohustus kanda maski ka töökohtadel, kõik avalikud ja eraüritused, välja arvatud matused keelatakse ja avatuks jäävad vaid toidu- ja esmatarbekaupade poed ning apteegid. See juhtub, kui haiglakohtadest täitub 80 protsenti.