Riia linn vahetas esmaspäeval hoki maailmameistrivõistlustel Valgevene ametliku riigilipu rahvuslipu vastu ning sellele järgnenud reaktsioonina saatis Valgevene kõik Läti saatkonnatöötajad riigist välja. Läti vastas samaga.

Urmast Paet rääkis "Esimeses stuudios", et ta pole kindel, kas Eesti peaks Läti aktsiooniga ühinema.

"Meil ei ole praegu suurt ja nähtavat rahvusvahelist sündmust, kus märk maha panna. Seda võib teha, aga see mõju praegu ühekordse aktsioonina suure rahvusvahelise spordisündmuse raames on juba olnud," ütles ta.

Samas võiks Paeda hinnangul Eesti ja ka ülejäänud Euroopa mõelda, mida teha Valgevene riikliku kohalolekuga oma riikides.

"Kui nüüd selle lipuloo peale Läti saatkonna töötajad aeti minema Valgevenest ja vastupidi, siis tegelikult midagi Valgevene ehk Lukašenko diplomaatiliste esindustega pole Euroopa riikides ette võetud. Mina pigem praegu vaataks seda, et oleks õige, kui ka Euroopa riigid teeks siin ühise positsiooni, et ikkagi tänase seisuga kõikvõimalikke kontakte Lukašenko režiimiga nii väikeseks teha kui saab. Ja üks on ikkagi see, et jätta saatkonnad miinimumkoosseisu peale," selgitas eurosaadik.

Seda, et Valgevene hokimeeskonna oleks võimud üldse maailmameistrivõistlustelt välja heita, Paet ei toeta. Tema hinnangul oli piisav karistus juba see, et rahvusvaheline hokiföderatsioon tühistas MM-i algse toimumiskoha ehk Minski. Samas leiab Paet, et sarnaselt hokile võiksid teisedki rahvusvahelised alaliidud otsustada, et Valgevenes spordiüritusi ei pea.

Paet: Valgevene tunnetab Venemaa toetust

Paet loodab, et Euroopa Ülemkogus esmaspäeval kokkulepitud sanktsioonid ja piirangud Valgevene suhtes saavad kõik kiiresti teoks, kuid ta tõdes, et sellele võib olla palju takistusi.

Tema ise peab väga tähtsaks, et Valgevene võimude tegu jõuaks rahvusvahelisse kohtusse.

"Siis see ei ole lihtsalt selline poliitiline, et Euroopa Liit versus Valgevene või lääs versus autoritaarne režiim, vaid see on ikkagi rahvusvahelise õiguse sisukohast hinnang. Ja ehk tulevad siis ka karistused neile, kes selle läbi viisid. See on väga oluline," selgitas ta.

Paeda hinnangul andis Valgevene võimudele lennuki maandamiseks julgust Venemaa toetus.

"Selge on ka see, et Valgevene ei tegutse ju üksi, ei peksa ta oma inimesi seal tänavatel lihtsalt sellepärast, et Lukašenkole tundub see õige. Ja nüüd ka seda lennukit ei võetud maha tunnetamata, et tegelikult on seljatagune. Ja on selge, et Venemaa on täna Valgevene selja taga, sest ei Venemaa juhid taha näha, et 21. sajandil on rahva tahte pärast võimalik diktaator maha võtta. Ja seda Valgevene tunnetab," rääkis Paet.

"Ja tunnetab ka seda, et keegi n-ö füüsilise jõuga talle väljastpoolt vastu ei hakka. On poliitiline retoorika, võib-olla mingid isiklikud sanktsioonid ühe või teise tegelase vastu ja see on enam-vähem kõik. Nii et seetõttu selleks, et mingit uut halba üllatust sealtkandist jälle ei tuleks, on oluline, et seekord vähemalt lääneriigid suudaksid võtta ennast kokku," lisas ta.