Kallas: LNG-laeva ei maksa üle fetišeerida

Peaminister Kaja Kallas.
Peaminister Kaja Kallas. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

LNG-terminali ei tasu üle fetišeerida ning selle olemasolu või puudumine Paldiskist ei tohiks mõjutada gaasi varustuskindlust Eestis, sest lisaks riiklikule varule on Eestis olemas vajalikud gaasi tarnekanalid naaberriikidega.

Sel nädalal sai selgeks, et FSRU ehk taasgaasistamislaev suundub Soome ning Paldiskisse ei tule. Kallase sõnul on see asjade loogiline käik, sest Eesti aastane gaasitarbimine on 3,5 teravatt-tundi, Soomel 14 teravatt-tundi. Lisaks on Soomel peale Vene gaasi kadumist erinevalt Eestist ainult üks gaasiühendus ning see oleks põhjanaabrite jaoks selge energiajulgeolekuoht.

Valitsuskoalitsioonist on kostnud hääli, et Eesti peaks ka endale ujuvterminali Paldiskisse hankima, selle on välja öelnud nii sotsiaaldemokraadist majandusminister Riina Sikkut kui Isamaa juhatus.

Vastava otsuse peaks tegema valitsus, kuid kuivõrd selleks talveks pole enam võimalik nagunii ujuvterminali rentida, keskendutakse praegu pigem soomlastega läbirääkimistele ja tingimuste paikapanemisele, kuidas Eesti gaasimüüjad Soomes asuvat taasgaasistamislaeva kasutada saavad. Seda arutab valitsus ka neljapäevasel istungil.

Kallase sõnul on Eestil olemas ühendused, et vajalik gaas jõuaks riiki ning miskit ei juhtu, kui ujuvterminali Paldiskis pole.

"Seda laeva ei maksa üle fetišeerida. Tähtis on see, kas gaasi varustuskindlus, gaasi olemasolu Eesti ettevõtetele ja inimestele on olemas. /.../ Meie riske saab maandada läbi selle, et tegelikult sellest torust (Balticconnectorist – toim.) tuleb meile gaas. Ja selles osas on meil kokkulepe, meil on solidaarsuskokkulepe Läti ja Soomega ja need asjad peaksid toimima. Tähtis on see, et see gaas oleks olemas." lausus Kallas teisipäeval riigikogu infotunnis.

Soome võrguhaldur Gasgrid sõlmis mais 10-aastase lepingu LNG ujuvterminali rentimiseks, lepingu hind oli 460 miljonit eurot. Kallas märkis, et Eestil pole vaja kiirustatud otsuseid teha, mis tagantjärele tarkusena võivad osutuda rumalateks.

"Me hetkel, jah, ei tea, (aga) me teeme pingutusi selleks, et meie gaasivarustuskindlus oleks sellel talvel tagatud. Aga kui me läheme ostma või rentima laeva 500 miljoni eest, mille maht on 35 teravatti, olukorras, kus meie enda tarbimine on 3,5 teravatti, siis uskuge mind, kui selgub kevadel, et meil kriisi gaasiga ei tulnud, siis kõik tulevad küsima, kes tegi nii rumala otsuse, et panna riigi raha sinna hakkama," lausus peaminister.

Kallas lisas, et Eesti pole kõiki oma panuseid pannud veeldatud maagaasi laevale, vaid Eesti on soetanud riikliku gaasivaru ja meil on erinevad tarnekanalid. Ta märkis, et Läti gaasihoidlas on 12,6 teravatt-tundi gaasi ning meil on ligipääs Klaipeda LNG-terminalile, kus on 38 teravatt-tundi, ja Hamina LNG-terminalile, kus on üks teravatt-tund gaasi.

Eesti riiklik gaasivaru talveks saab praeguse seisuga olema 650 gigavatt-tundi ehk 0,65 teravatt-tundi.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: