Kõlvart eelistab europarlamendile tööd Eestis
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et jätaks Euroopa Parlamendi valimistel suure otsustusõiguse erakonnale, kuid pole ise huvitatud tööst europarlamendis. Kommenteerides Tallinnas võimukaotuse ja ähvardava trahvi tõttu terendavaid raskusi, märkis Kõlvart, et erakonnal on raskeid aegu ka varem olnud.
"Nagu ma olen varem öelnud, et kui erakond otsustab, siis mina olen valmis kandideerima ja see ei sõltu minu praegusest positsioonist," ütles Kõlvart enda kandideerimise kohta. Tema sõnul ei ole otsest seost tema kandideerimise ja linnapea kohalt ilmajäämise vahel.
Vastates küsimusele, kas Keskerakonna esinumber võiks olla tema või praegune Euroopa Parlamendi liige Jana Toom, rõhutas Kõlvart, et ei pea asetust valimisnimekirjas nii oluliseks: "Võib-olla koht nimekirjas omab pigem sümboolset väärtust. Ma arvan, et see väga palju inimeste valikut ei mõjuta. Ehk siis mina ei näeks mingit erilist sõnumit selles, kes on nimekirja esinumber ja kes ankur. Inimesed teevad ikkagi valiku lähtuvalt sellest, mida nad kandidaadist teavad ja mida kandidaat on teinud."
Kantar Emori märtsi keskel tehtud esimese kandidaatide nimedega Euroopa Parlamendi valimiste-eelse küsitluse kohaselt toetaks Toomi 6,0 ja Kõlvartit 5,5 protsenti valijatest.
Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog ütles, et Toomi ja Kõlvarti toetuste erinevus on nii väike, et mahub peaaegu statistilise vea piiresse.
Ka Kõlvart meenutas kunagisi valimisi, kus ta kandideeris samas ringkonnas koos Toomiga ning nende häälte vahe oli ainult paarikümne ümber, ehkki siis oli Toom esimene, tema aga paar kohta tagapool.
Keskerakonna kandidaatide nimekiri selgub laupäeval
Kõlvart rääkis, et nimekirja koosseisu ja järjestust arutab Keskerakonna juhatus järgmisel nädalal ning selle kinnitab 6. aprillil volikogu. "Meil on minu arvates päris palju tugevaid kandidaate ja seda otsust, kuidas nimekiri hakkab välja, praegu veel ei ole," tõdes ta.
Kõlvarti sõnul on Keskerakonna piirkonnad esitanud oma kandidaadid eurovalimiste nimekirja ning üks kandidaate on ka tema. "Erakonna kõige populaarsemad poliitikud on valmis kandideerima," lisas ta.
Europarlamenti mineja isiku otsustagu erakond
Küll aga peaks erakond tema hinnangul otsustama ühiselt, kes Euroopa Parlamenti saata, kui valimistel mandaat saadakse.
"Mina lähtun sellest, et kui see mandaat tuleb, siis kuulub see tegelikult erakonnale, sest vaevalt, et keegi suudab tagada endale isikumandaadi," rääkis ta. "Ja erakond siis otsustab, kuidas on õigem valijate huvides seda mandaati kasutada. Aga ma ei hakka ka keerutama ja ütlen, et mul mingit erilist huvi Brüsselis töötada ei ole," ütles Kõlvart.
Küsimusele, kas see tähendab siis, et ta sooviks jääda Eestisse erakonda juhtima ja saata Euroopa Parlamenti keegi teine, vastas Kõlvart: "Kui erakond niimoodi otsustab, siis jah. Aga seda peab arutama juhatus ja võib-olla see arutelu võiks toimuda ka laiemas ringis, et kuidas inimesed näevad. Aga täna ma arvan, et minu kohustus on valimistel erakonna nimekirja igal juhul toetada."
Küsimusele, kas erakond arvestab ühe mandaadiga ning rohkemast isegi ei unista, tõdes Kõlvart: "Ütleme nii, et ka siis, kui erakonnal oli palju suurem ressurss, pole me seda saanud. Ja täna seda oleks võib-olla natuke naiivne loota ja ei olegi sellist eesmärki. Eesmärk on meie traditsiooniline mandaat ja see tuleb saada."
Kampaanias jääb põhirõhk kandidaatide enda panusele
Rääkides sellest, kuidas hakkab rahaliselt raskes seisus Keskerakond valimiskampaaniat tegema, meenutas Kõlvart, et erakonnal oli ka viis aastat tagasi väga keeruline rahaline olukord ja ka siis ei tehtud suurt kampaaniat, vaid iga kandidaat püüdis enda vahenditega kampaaniat korraldada.
Kantar Emori sotsioloog Voog ütles, et kuna Keskerakonnal ei ole ilmselt vahendeid tugeva meediakampaania korraldamiseks, siis peavad nad olema aktiivsed tänavatel ja näost-näkku kohtumistel. Seega saab määravaks see, kui usutavalt nad valijatele mõjuvad.
Seda tunnistas ka Kõlvart, et suurema rõhu saab otsesuhtlus: "See on alati olnud Keskerakonna tugev külg, et me alati suhtleme inimestega otse."
Voog kommenteeris ka Keskerakonna võimukaotust Tallinnas, millel tema hinnangul ei ole suurt mõju Keskerakonna valimistulemustele, kuna nende elektoraat on peamiselt venekeelsed valijad. "Venekeelsete valijate otsustusloogika ei järgi Eesti peavoolumeedias esitatavaid mõttekäike, mistõttu pole sellel neile nii otsest mõju," märkis Voog.
Toimetaja: Mait Ots