MTÜ Igale Lapsele Pere teatas, et taunib sügavalt viimastel nädalatel ERR-i kaudu avalikkuse ette toodud saagat, kus väikest Martinit (nimi muudetud - toim.) solgutatakse mööda turvakodusid ja otsitakse talle uut perekonda, ehkki lapsel on täisväärtuslik tädi pere olemas, kelle juures laps võiks elada, ent Tallinn linn kui lapse ajutine eestkostja on selle vastu olnud.

"Viimane, 28. juunil teemat kajastav artikkel tõi välja hämmastava fakti - otsekui oleks "uus asenduspere" kogu aeg olemas olnud, sest poisil olevat nendega "kogu aeg hea kontakt" olnud. See näitab, et lapse juhtumi eest vastutavatel ametnikel ei ole olnudki eesmärki lapsele säilitada ega toetada bioloogilise perekonna sidet, mis antud juhtumi puhul on täielikult olemas," kommenteeris MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaith. 

"Taunime tugevalt kogu kujunenud olukorda, sest see häbistab kogu lastekaitse ja seal töötavate ametnike mainet, mis takistab inimeste usalduse tekkimist terve süsteemi suhtes ning meie kui kasuperede valdkonnas ühe eestkosteorganisatsioonina ei soovi, et hooldusperesid nähakse kui vägisi armastavatest sugulastest eemal hoitavate laste paigutuskohana," põhjendas Snaith. 

MTÜ juht ütleb, et juhtum on organisatsiooni ja paljud vanemliku hoolitsuseta lastele perekonda pakkuvad inimesed sügavalt kurvaks teinud.

"Olukord, kus sisuliselt suletud ring inimesi või lausa üks inimene määrab väikese inimese saatuse, ei ole tõepoolest aktsepteeritav. Olukord, kus kohtule esitatakse poolik ülevaade ja eestkostet soovivat peret ära kuulamata, mille tõttu kohus teeb otsuse mittetäielike andmete põhjal ja tagaselja, kus toimetulevat, tervet elukeskkonda omavat sugulaste peret ignoreeritakse, lapsega kohtumisi piiratakse minimaalse kokkupuuteni ning isegi riigi ja poliitikute sekkumist ja lubadusi ei saa uskuda, selle lapse parimate huvide hindamise mehhanisme ja töövahendeid või hindamise aluseid ette näidata ei ole - ei suurenda Eestimaa perede turvatunnet, vaid tekitab hirmu avaliku sektori vastu, kaose ja usaldamatuse," on Snaith nördinud.

"Ma ei ole seda iialgi teinud - kuid selle juhtumi puhul teen tõesti äärmusliku üleskutse - olemasolevatele hooldusperedele, keda hooldusperede registris polegi palju üle 15, boikoteerida seda paigutust ja samuti nõuda põhjuseid, miks last turvaliste sugulaste perre ei anta, kui hooldusperel on hiljem nagunii kohustus bioloogilise perega kontakti hoida," lisas Snaith.

MTÜ Igale Lapsele Pere on asunud poisi sugulaste peret toetama, regulaarselt külastama, emotsionaalset tuge ja nõustamist pakkuma, samuti algatati vabatahtlike poolt kampaania õigusabikulude katteks annetuste kogumiseks, kuivõrd neljapäeval lükkas riigikohus tagasi Martini tädi pere apellatsioonikaebuse ning võitlus lapse eestkosteõiguse eest läheb kohtus uuele ringile.

"Paljud meist on lapsevanemad. Oleme ehk kogunud oma laste tuleviku jaoks raha, võib-olla teinud igaks juhuks ka endale elukindlustuse ning oleme kindlasti tänulikud kui meie ümber on lähedastest inimestest tugivõrgustik, kes on meile ja meie lastele toeks siis kui me seda kõige enam vajame," sõnas MTÜ Igale Lapsele Pere vabatahtlik Maj-Annika Tammisto.

"Selles kontekstis on õõvastav mõelda, et kui meiega peaks midagi juhtuma, siis võib tulla ametnik ning suunata meie lapsed lähedaste pere asemel turvakodusse põhjendusega, et sugulaste juures ei ole piisavalt tube või ei ole sissetulekud piisavalt suured või on seal juba liiga palju lapsi. Või jäi mingisugune avaldus kusagile õigel ajal esitamata," põhjendas Tammisto kogumiskampaania algatamist.

Sihtotstarbelist annetust on võimalik teha MTÜ Igale Lapsele Pere arveldusarvetele:
Luminor a/a EE711700017003247714
Swedbank a/a EE352200221053883600
Selgituseks võiks märkida "Väike Martin oma koju!"

Nelja-aastane Martin on turvakodudes elanud möödunud aasta juunikuust, mil narkomaanist ema ta sinna viis. Vanematel on kohus vahepeal vanemlikud õigused ära võtnud, ent lapse eestkostjaks saada soovinud tädi pere pole Tallinna linna ettepanekul kohtus seda õigust saanud. Otsuse edasi kaevanud tädi kaebust järgmise astme kohtud menetlusse ei võtnud, sest ta pole seaduse mõistes lapse lähisugulane nagu vanemad või vanavanemad, mistõttu puudub tal kaebeõigus.

Lapse ajutine eestkostja Tallinna linn on samal ajal otsinud poisile uut perekonda.